Kui muru kulutatakse pidevalt, antakse esimest korda väetist kevadel, kui muru vajab kõige rohkem toitaineid, suve jooksul, et tagada korralikku juurdekasvu, ning lõpuks hilissügisel, et muru saaks endale koguda varusid järgmiseks aastaks. Enne väetamist on vaja anda maapinnale lõplik siledus ja kalle. Kevadel tuleks väetada NPK 10-7-14 10kg/100m2 kohta ning suvel NPK 7-5-15 10kg/100m2 kohta. Väetamine tagastab mulda toitained, mis niitmisega on eemaldatud, seega mida rohkem murusid niidetakse, seda enam peab neid ka väetama. Reeglina antakse kevadeti aia täisväetist, et kiirendada kasvu algust. Kui muld on happeline, siis võiks murusid ka üle aasta lubjata. Lämmastik (N) on muru kiireks kasvuks oluline element. Lämmastikku tuleb lisada pärast muru külvamist. Fosfor (P) on vajalik juurte kasvuks. Kaalium (K) muudab taimed vastupidavamaks ning talvekindlamaks. Kõige tänulikum on muru komposti eest, mida tuleks laotada muru pinnale 12 kg ruutmeetri kohta.
totaalselt, mistõttu on ka liikumine raskendatud. Selleks, et pargid ei võsastuks, tuleks kogu pargiala vähemalt kord kuus niita ning suvel tuleks pargi esinduslikumaid alasid (esi ja tagaväljak, muruplatsid) korduvalt niita. Ka suurte puude ümbert tuleks kindlasti lõigata vesivõsu ja kõrgem rohttaimestik, mis tavaliselt niitmisel kipuvad alles jääma. Minu arust tuleks parke pidevalt hooldada, et neid oleks hiljem kena vaadata. Igal sügisel ja kevadel tuleks lehed riisuda ning suvel murusid niita. Kuigi võsastumine ei ole veel väga suureks probleemiks kujunenud, tuleks selle ennetamiseks ikkagi midagi ette võtta. Ilusas hooldatud pargis on palju meeldivam aega veeta kui võsastunud pargis. Juba varasemal ajal olid parkidega seotud metsapargid ja mõisakalmistud. Üheks näiteks võib tuua Räpina pargi, mis kuulus varem mõisale. Kunagi oli seal pargi maa- alal ilus segamets, kus kasvasid peale tavaliste puude veel pärnad, vahtrad, pihlakad,
rohttaimed. Rohumaade hulka kuuluvad nii niidud kui karjamaad. Rohumaid jaotatakse tavaliselt: 1) Looduslik rohumaa – pärismaise kooslusega (pärandkooslus). Looduslik niit ja karjamaa. 2) Kultuurrohumaa – külviga rajatud. Kultuurniit ja -karjamaa. Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi. Enamasti on üksnes taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala kasutatakse heina- või karjamaana. Lisaks võib rohumaade hulka arvata põldheinaga kaetud põlde ja murusid. Parandatud rohumaa - on põllumajanduslik termin ja tähistab sellist pool-looduslikku kooslust, kus inimtegevusega (väetamine, heinaseemne täiendav külv jms.) on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid seejuures säilib rohukamaras enamik varem kasvanud taimedest. Karjamaa - rohumaa, kus karjatatakse kariloomi. Puudega karjamaid nimetatakse puiskarjamaadeks. Eristatakse looduslikke karjamaid, mis on pärandkooslused, ning kultuurkarjamaid, mis on külvatud rohustuga.
on nad põuakartlikumad kui näiteks üldotstarbelised pinnased, mistõttu kastmisvajadus on märksa suurem. Seega tuleb kastmisvõimaluse loomisele mõelda juba seda tüüpi pinnasega haljastuse projekteerimisel ja rajamisel. 6.1.3. Spordi- ja golfimurude kasvupinnas Spordi- ja golfimurude kasvupinnaste omadused kujutavad endast kompromissi pinnase taimekasvatuslike ja tugevusomaduste vahel. Neid murusid ekspluateeritakse intensiivselt nii vihma- kui põuaperioodidel. Ilmastikutingimustele vaatamata toimub ka nende murude majandamine: tihe ja madalalt niitmine jt hooldustööd. Tallamise ja hooldamise käigus pinnas tiheneb, kuid spordimurude kasvupinnase erinõudeks on, et ilmastikutingimused ei tohi mõjutada nende veeläbilaskevõimet ega 74 õhustatavust
viljaka mullaga metsades (laane- ja salumetsades); metsakäharik ei talu otsest päikesevalgust, seega saab ta kasvada vaid metsas. Väga sage metsasammal maapinnal, tüvealustel ja huumusega kaetud kividel. Metsakäharikust moodustunud samblavaibas elab mitmeid putukaid, ämblikke, hiiri jt. loomi. Tihased ja käblikud kasutavad sambla taimi pesaehitusmaterjaliks. PÕDRASAMBLIKUD Moodustavad kuni 10 (30) cm kõrgusi kuppeljaid põõsakesi või murusid, võivad moodustada mitme ruutmeetri suuruseid laike. Värvuselt heledad, valkjashallid või kollakad. Kasvavad maapinnal, harvem puidul. Levinumad liigid on: mets-põdrasamblik ( varjutaluvam kui mahe põdrasamblik), mahe põdrasamblik (eelistab avatud kasvukohti), harilik põdrasamblik (eelmistest varjutaluvam ja niiskuslembesem), alpi põdrasamblik ( kuppeljate põõsakestena, dekoratiivne liik),
annaabi.ee 
