· Mullapind rehitseda tasaseks ja rullida mururulliga, andes kalde hoonest eemale.Kalle on vajalik sadevete ära juhtimiseks. · Külvata seemned mulda arvestades 2-3 kg seemneid 100m2-le. · Rehitse seemned kergelt mulda ja rulli pind uuesti üle. · Kasta muld seemnete idanemise ajal (umbes 3 nädala jooksul), et tärkav muru ei kuivaks. · Niida noort muru esimest korda, kui rohi on 10 cm-i pikkune. Muru hooldamine Kevadel ja sügisel on soovitatav murupind üle rehitseda, eemaldades nii varisenud lehed ja surnud taimeosad. Samal ajal toimub murupinna õhustamine, mille käigus murutaimede juured saavad õhku ja nad hakkavad paremini kasvama. Muru vajav niitmist 1-2 korda nädalas. Kevadel, kui kasv on kiire, vajab muru tihedamini niitmist kui südasuvel, mil on sageli kuiv on aeglasem. Põua ajal niitmiskõrgust tõstetakse ja niidetakse harvemini. Kui muru on jõudnud enne niitmist liiga pikaks kasvada, siis tuleb rohi pärast niitmist kokku
juuni algus. Kui muru külvatakse sügisel siis peab arvestama sellega , et muru jõuaks tärgata enne öökülmi. Seemnete kogust võib arvesta 2-3 kg 100m2 kohta. Pärast külvi kaetakse seemned kergelt rehitsedes mullaga ja rullitakse kinni. Kasutatud muru seeme Muruseeme iSeed 750 g, BalticAgro 750g piisab 30 m2-le. Muru hooldamine Tähtsamad hooldustööd on niitmine, väetamine, kastmine, umbrohu- ja haiguste tõrje ning vajadusel muru remontimine. Kevadel ja sügisel on soovitatav murupind üle rehitseda, eemaldades nii varisenud lehed ja surnud taimeosad. Samal ajal toimub murupinna õhustamine, mille käigus murutaimede juured saavad õhku ja nad hakkavad paremini kasvama. Muru vajab niitmist 2 korda kuus. Muru vajab süstemaatilist väetamist nagu kõik taimed - väetamine paneb selle kiiremini kasvama. Sellega muutub muru tihedamaks ja vastupidavamaks umbrohtumisele. Kvaliteetse murukamara kasvatamiseks tuleks igal aastal kasutada muru püsiväetist. Oluline on meeles
Keskaegsed pargid lillede rohkusega üldiselt ei hiilanud. Põhiline osa oli siiski puu- ja köögiviljadel ning pöetavatel taimedel. Aedade kujundamisel oli väga oluline osa ka kiriklikel pühadel. TÜÜPILISED KESKAJA AIAD - ka gooti aiad - neist on hästi palju kirjalikke andmeid ja mingil määral ka nendega seostuvaid miniatuure. Aed oli keskajal intensiivselt kasutatav ruum. Lillepeenrad paiknevad sissekäigutee juures, nende taga on murupind purskkaevu ja paviljonidega. Teised peenrad ravimtaimedega on grupeeritud koos elementidega, mis pärinevad antiikajast: labürindi ja supluspaviljoniga. Teised piirkonnad sisaldavad viljapuuaeda, köögiviljaaeda, viridariumi ja kalatiiki. Tüüpilise keskaja aia ümber olid piirded (võrepiirded, vahel lihtsalt siidnöör), sageli kasvatati võreaedadel roniroose. Roosid olid keskajal kõige armastatumad lilled. Oluliseks osaks aiast oli purskkaev koos basseiniga
maapinnast välja ka toitained. Õige kastmiskoguse leidmisel tuleb arvesse võtta ka kasvualuse paksust: on oluline vahe, kas täita veega 5 või 15 cm paksuse pinnasekihi poorid. Pinnapealset kastmist, nii nagu ülekastmistki, tuleks vältida – pinnapealne kastmine põhjustab pindmise juurestiku teket. Pindmise juurestikuga taimestik aga on veelgi põuakartlikum. Vaid äsjarajatud murud vajavad vähem vett korraga, kuid see-eest sagedamini – nii püsib murupind kogu aeg niiske. Kastmisvee hulk ajaühikus tuleb reguleerida nii, et see jõuaks imbuda kasvupinnase pooridesse. Liigkastmise korral tekib vee äravool, mis viib kaasa ka mullaosakesi ning koos nendega ka osakeste pinnale neeldunud fosforit. Isegi kui on kavas läbi viia tugevam kastmine, on mõistlik seda teha pausidega, et vesi jõuaks imbuda maapinda. Kastmisvee kasutust tõhustab ka hilisõhtune või öine kastmine; keskpäevase kastmise korral aga võib vee aurumiskadu olla isegi kuni 80%
kui ise soovite, aga esiotsa ei ole ju seda veel mitte vaja, ja -- ühe sõnaga, ma sooviksin teiega kui lõbusa kaaslasega juttu ajada ja teie käest palju, palju asju küsida.» Ohoo! mõtles Gabriel, rüütlipreilil läheb aeg vait olles igavaks; hädapärast võib ju ka alama inimesega pisut naljatada. «Küsige aga pealegi, preili Agnes!» lisas ta valjusti juurde. «Minu esimene küsimus on: kas me ei võiks pisut puhata ja pruukosti võtta? Siin on nii kena murupind metsa serval, et kahju oleks seda ilma viibimata selja taha jätta.» «See on nõu, mis tõsist tähelepanu nõuab, » ütles Gabriel ja virutas kohe kimbu õlalt maha. Ta ise sirutas oma pika keha murule ja jäi heameelega vahtima, kuidas Agnes kimbu nobedasti lahti tegi ja sealt suitsetatud singi ja ilmatu pika leiva välja kooris. «Kas teil nuga on?» küsis Agnes. «On küll, aga hoidke, et enese sõrmi ei lõika,» ütles Gabriel ja andis läikiva pistnoa, mille
annaabi.ee 
