· Sademete ja auramise vahekord · Suubuvate jõgede arv Rannajoon on maismaa ja mere kokkupuuteala. Ajuvesi üle normaalse veetaseme Paguvesi alla normi veetaseme Rannavall ja rannabarr (on vee all ja tuleb rannikuga seoses) Kuidas võib rannik aja jooksul muutuda? Vee kuhjava tegevuse tagajärjel võivad tekkida: luited, rannavall ja rannabarr Kulutava tegevuse tagajärjel: pank ehk klint, (murrutuspank kui on pank ja ülemine osa ulatub välja, keskelt on vesi uuristanud, siis ülemine osa on murrutuspank; murrutuskulbas on keskmine osa ja merepiiril alumina osa on murrutuslava). Lainetus on kulutava tegevusega. Hoovused toovad kaasa setteid ja võtavad kaasa setteid. Tuule tagajärjel tekivad luited. Merejää purustab rannikut. Taimed kinnistavad rannikuliiva, setteid, loomad uuristavad käike. Setete kuhjumisel tekib delta. Jõesuudmesse võivad tekkida settetasandikud.
ja seega veetase madalam) TIHEDUSHOOVUS · KOMPENSATSIOONIHOOVUS Vahemerest sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani Hoovuste tähtsus · Soojusvahetus erinevate laiuste vahel · Setete transportijad savi või muda · Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) · Mõju kliimaleTULETA MEELDE! Mere kuhjav ja kulutav tegevus rannikul RANNAPROTSESSID · Kulutav tegevus järskrannikul Lained jõuavad rannikule suure energiaga kujunevad kulutusrannad Pankrannik murrutuspank, murrutuskulbas ja murrutuslava Rannajärskudelt lahti murtud kivimmaterjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale; kõige jämedam materjal jääb jalamile RANNAPROTSESSID · Kuhjav tegevus laugrannikutel Tekivad kuhjerannad Rannavallid Rannabarridveealused vallid Maasääred TOO NÄITEID INIMTEGEVUSE MÕJUST RANNIKUTELE! MAAILMAMERE REOSTUMINE · Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostusjõuab jõgede kaudu
tekkinud jää voolimisel . Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid . Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke . Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke . Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag, ning jõeorud. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank, murrutuslava , murrutuskulpad, rannabarr, maasäär ning rannavall . Karstivormid on karst, kurisu, salajõgi(nt. Jõelähtme, Kuivajõe, Erra), langatuslehter ning karstiväljad(nt. Kostivere, Katja, Kuimetsa) . Tuuletekkelised pinnavormid on rannaluited(nt. Narva-Jõesuu, Nõva, Häädemeeste). Eesti tuntumad meteoriidikraatrid on Kaali kraater, Olumetsa ning suurim, Neugrundi kraater, mis asub Soone lahe põhjas, Osmussaare ja Pakri saarte vahel.
Sälkorg -areneb sängorust, põhja erosiooni ülekaalus Molgorg -tekkib põhja ja külje erosiooni tasakaalustumisel Lammorg -tekkib kui külje erosioon saavutab ülekaalu Kaldavall -voolusängi vahetusse lähedusse kuhjatud setted Soot -suurvee ajal lõikab jõgi oma looke läbi Terrassid -jõe poolt järsu astanguga piiratud tasandid Meretekkelised pinnavormid Murrutuspank -aluspõhja kivimeisse kulutatud järsak Murrutuslava -tasane ala mere ja panga jalami vahel Murrutuskulbas -panga jalamil, koopa taolised õõnsused Rannabarrid -uhtmaterjali settimisel kujunenud liivavallid Maasääred -pikad vallid, mille mere poolne nõlv on vastasvõlvast laugem Rannavallid -mere põhjast tormi lainega rannale kuhjatud liivast, kruusast või klibust pinnavormid
Liivikud on kruusa- ja liivatasandikud. Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag (vihmasadude tagajärjel nõlvadelt tekkinud uurded) ning jõeorud (ülemjooksul sälkorg, keskjooksul moldorg ja alamjooksul lammorg). Lamm on oru osa, mis vaid suurvee ajal on vee all. Terrass on astang uue lammu kohal. Kaldavall on suurvee ajal sängist väljunud liiv. Soot on mahajäetud jõelooge. Kärestik on madal, kiirevooluline jõeosa. Juga on astang jõesängi. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank (aluspõhja kivimeisse kulutatud järsak), murrutuslava (murrutuse kestmisel taanduvad pangad maismaa suunas ning mere ja panga jalamil moodustub murrutuslava), murrutuskulpad (kui panga jalamil paljanduvad pehmemad kivimid, tekivad sinna koopataolised õõnsused ehk murrutuskulpad), rannabarr (uhtmaterjali settimisel kujunenud liivavallid), maasäär (2-3 m. kõrged, sadakond m. laiad ning enamasti alla 1 km. pikad vallid, mille merepoolne
Mere soolsust mõjutavad:sademete hulga ja auramise vahekord,jõgede suubumine,ühendus ookeaniga. Soolsus mõjutab mere liigilist koosseisu-elustikku; see on suurem 35-40 promillise soolsuse korral ja väiksem 5-15 promillise soolsuse korral. (Ntks Läänemere elustiku liigiline vaesus ongi seletatav vee väikese soolsusega, eriti lahtedes) Kulutav tegevus järskrannikul Lained jõuavad rannikule suure energiaga-kujunevad kulutusrannad Pankrannik- murrutuspank, murrutuskulbas ja murrutuslava Rannajärskudelt lahti murtud kivimmaterjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale; kõige jämedam materjal jääb jalamile RANNAPROTSESSID (Kuhjav tegevus laugrannikutel) ; Tekivad kuhjerannad Jõgede toitumine · Vihmaveest · Lumesulamisveest · Lisajõgedest · Põhjaveest Äravoolu mõjutavad: Sademed,Õhutemperatuur (auramine),Lume sulamine ja liustike sulamine,Juurdevool
annaabi.ee 
