Üldiselt Päike kas võimendab või vähendab Kuu põhjustatud loodeid. 5) selgita lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel ning too näiteid inimtegevuse mõju kohta rannikutele; a) Järskrannikutel sügavneb meri kiiresti ja lained jõuavad rannale suure energiaga, seetõttu on ülekaalus lainete kulutus. Ookeanilained on võimas rannikut erodeeriv ja uuristav jõud. Järskrannikul näeme rannaastanguid, panku ehk klinte, murrutuskulpaid, murrutuslavu, võlvkaari ja jäänukkaljusid. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes energiat ja rannajoonel on neil ainult setteid liigutav jõud. Vaid tormilainetus suudab liigutada rohkem setteid. Laugrannikuid ilmestavad rannavallid, rannabarrid, leetseljakud, maasääred ja tombolod.
endast Antsülus-järve, mis on ookeanist eraldumise tulemusena tekkinud suur sisejärv, rannaastangut, kus paljandub Jaagurahu lademe Kesselaiu kihistiku helehall dolomiit. 2,3 m kõrguse panga pikkus ulatub 2 km-ni. Loode pool on Tupenurme küla asetsev panga osa, mis kulgeb paralleelselt Nõmmküla - Viira maanteega ja on suhteliselt vähe liigestatud. Pangajärsaku allosas võib jälgida mitmeid antsülusjärve-aegseid madalaid ning osalt peaaegu täiesti kinnivarisenud murrutuskulpaid, mis on lainete murrutuse toimel tekkinud koopasarnased süvendid panga jalamil. Tupenurme külast kagusse jätkub pank aeglaselt madaldudes Lepikuni. See panga osa on tugevasti liigestatud ning seal ilmneb selgemini Jaagarahu lademe hall lubivetikatest ning sammalloomadest koosnev urbne biohermne, mis on organismide jäänustest koosnev settekivimkeha dolomiit. Joonisel võib näha Muhu saart, kus on rohelise ruuduga märgitud Tupenurme panga asukoht. 5 Joonis 1
pinnavormid madalas vees, mis on kujunenud tavaliselt rannajoone suuna järsu muutumise piirkonnas. Piltidel on näha laugrannikuid, mis asuvad Islandi idarannikul noolega näidatud kohas. Järskrannikud Järskrannikutel sügavneb meri kiiresti ja lained jõuavad rannale suure energiaga, seetõttu on ülekaalus lainete kulutus. Ookeanilained on võimas rannikut erodeeriv ja uuristav jõud. Järskrannikul esineb rannaastanguid, panku, murrutuskulpaid, murrutuslavu, võlvkaari ja jäänukkaljusid. Murrutuskulpad on lainete kulutusel tekkinud süvendid rannajärsakutes. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal kulutatakse ja sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Järskrannikud on fjordrannikud, mis on tekkinud liustiku kulutusorgudes meretaseme tõusmisel. Piltidel on näha järskrannikuid, mis asuvad Islandi lääneosas noolega näidatud kohas. Vatnajökull Vatnajökull on suurim liustik Islandil
karbonaatsed kihid puuduvad. Klindi alumine osa moodustab mere ääres 16 m kõrguse kambriumi liivakividest koosneva järsaku. Meri purustab seda väga kõvasti, mille tõttu Ilmandul on isegi osa asfalteeritud teest alla varisenud. Edasiste purustuste vältimiseks on mere äärde rajatud kunstlik terrass, mille merepoolset serva kindlustati inetute suurte betoonplokkidega. Lainete tegevusel on järsaku alumisse ossa tekkinud mitmesuguse suuruse ja kujuga murrutuskulpaid neid eraldavate sammastega. Tugeva murrutuse tõttu on järsaku jalamil rohkesti ülalt varisenud liivakivipanku. Paekalda ette jääb tasane murrutuslava, millel esineb madalas meres palju rändkive. Ilmandu kalda kohal on maastikuliselt huvitav 10-15 suuremast ja hulgast väiksematest rahnudest koosnev kivikangur. Madala veetaseme ajal võib kambriumi liivakividest koosneval murrutuslaval jälgida mitmesuguseid mere tegevuse mikrovorme ja kivimeid läbivaid tektoonilisi lõhesid.
ja rannal (väikejärvedel kaldanõlval ja kaldal) peamiselt lainete purustava ja kuhjava tegevuse toimel. Oluliselt on nende teket mõjutanud ka rüsijää liikumine. Järsunõlvalisel rannal on tekkinud kobedates setetes murrutusjärsakuid (näiteks Saaremaal Järverannal), aluspõhjakivimites murrutuspanku ehk lihtsalt panku (näiteks Osmussaarel). Pankade jalamil leidub murrutuskulpaid (näiteks Suurupi poolsaarel 6,5 m sügavune ja suudmes 2,5 m kõrgune koobas). Järsakute maa suunas taandumisel on nende ette kujunenud tasased murrutus- ehk abrasioonilavad. Tekkeviisi järgi jagunevad rannakuhjevormid liitunuiks (kuhjelised rannaterrassid), vabadeks (maasääred, nooljad maasääred), sulgevaiks (põiksääred, tombolod) ja lahusolevaiks (rannabarrid, kuhjesaared)
annaabi.ee 
