Kuidas matemaatikas Segaarvu teisendada liigmurruks ja vastupidi? 1. Kui on 7/3 (seitse kolmandikku) siis vaata mitu kolme mahub seitsmesse. (7:3=2 j 1) ehk kaks tervet ja üks murdosa. 2. Selle (7/3) vastuseks on 2 1/3 3 Kuidas ma sellise vastuse sain? Esiteks ma jagasin 7 kolmega siis sain 2 jääk oli 1. Teiseks kirjutasin täisosa ära ja siis kirjutasin murd osa. Kolmandaks sain ma murd osa nii ,et ma kirjutasin jäägi (mis jäi 7:3 alles) lugeja kohta siis kirjutasin nimetajasse selle millega ma jagasin(7 ehk jagatav). Tagasi teisendamine. Algne näide 6 2/6=38 1. vaata mis arv on nimetajas. Näiteks seal on 6. siis korruta kuus täis osaga(6*6) ning liida sellele lugeja(6*6+2). Siis saad vastuse. Ma toon 3 näidet 2 3/6=15=6*2+3 3 6/7=27=7*3+6 100 8/9=908=9*100+8
Harilikud murrud Eveli Sarap 12a Tallinna Laagna Gümnaasium 2013 Mõiste Harilikuks murruks nimetatakse arvu, kus a on murru lugeja ja b on murru nimetaja ning neid eraldav horisontaallõik on murrujoon. a b Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja mitu osa sellest on võetud. lugeja (näitab mitu osa on võetud) osaks on tervik jaotatud) 3 murrujoon (võib vaadata jagamismärgina) nimetaja (näitab mitmeks võrdseks 5 Kui murru lugeja on nimetajast väiksem, siis nimetatakse murdu lihtmurruks. Lihtmurd on väiksem arvust 1. a a b, 1 b Kui hariliku murru lugeja on võrdne nimetajaga või sellest suurem, siis nimetatakse murdu liigmurruks
II 3. III 4. IV 5. V 6. VI 7. VII 8. VIII 9. IX 10. X 19. XIX 37. XXXVII 50. L 66. LXVI 94. XCIV 100. C 305. CCCV 442. CDXLII 500. DA 695. DCXCV 1000 M 1910. MCMX 1995. MCMXCV 1999. MCMXCIX Murrud 1. Seda, mis on murrujoonest allpool nimetatakse murru lugejaks, ning seda mis on murrujoonest üleval pool nimetatakse nimetajaks. 2. Murrujoon on jagamismärk. 3. Kui jagame murru lugejat ja nimetajat ühe ja sama nullist erineva naturaalarvuga, siis ütleme, et me taandame murdu. 4. Kui kahel murrul on lugejad võrdsed, siis on suurem see murd, mille nimetaja on väiksem. 5. Kui kahel murrul on nimetajad võrdsed, siis on suurem see murd, mille lugeja on suurem. 6. Ühenimeliste murdude liitmisel liidetakse nende murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. 7
rd Harilikud murrud Harilik murd näitab, mitmeks osaks on tervik jaotatud ja mitu osa tervest on võetud. Terviku jaotamine osadeks Harilik murd Tervet võib osadeks jaotada mitmeti. Millest koosneb harilik murd? a Murru lugeja Murrujoon Murru nimetaja b Harilik murd koosneb lugejast ja nimetajast. Nimetaja näitab, mitmeks osaks on tervik jagatud, lugeja aga mitu osa tervest on võetud. Murrujoon on sisuliselt jagamistehe. Segaarvu teisendamine liigmurruks Korrutame murdosa liidame 1 13 nimetaja täisosaga ja 3 = liidame murdosa korrutame 4 4 lugeja.
rd Harilikud murrud Harilik murd näitab, mitmeks osaks on tervik jaotatud ja mitu osa tervest on võetud. Terviku jaotamine osadeks Harilik murd Tervet võib osadeks jaotada mitmeti. Millest koosneb harilik murd? a Murru lugeja Murrujoon Murru nimetaja b Harilik murd koosneb lugejast ja nimetajast. Nimetaja näitab, mitmeks osaks on tervik jagatud, lugeja aga mitu osa tervest on võetud. Murrujoon on sisuliselt jagamistehe. Segaarvu teisendamine liigmurruks Korrutame murdosa liidame 1 13 nimetaja täisosaga ja 3 = liidame murdosa korrutame 4 4 lugeja.
Tehted harilike murdudega © T. Lepikult, 2010 Hariliku murru mõiste Harilikuks murruks nimetatakse kahe naturaalarvu a ja b jagatist kujul a , b kus b 0. murru lugeja a Harilik murd: murrujoon b murru nimetaja Murrujoonel on jagamismärgi tähendus. Horisontaaljoone asemel kasutatakse murrujoonena ka kaldkriipsu. 1 Näited = 1/ 2 = 1: 2 = 0,5 Loe: "kaks koma kolm perioodis" 2 7 = 7 / 3 = 7 : 3 = 2,333... = 2, (3) 3 Liht- ja liigmurd Kui murru nimetaja on suurem lugejast ( b > a, ehk a / b < 1 ), siis
nt: (a astmes n) astmes m = a astmes mn ; (2 astmes -3) astmes 4 = 2 astmes -12 6. Astmete jagamine. * Sama alusega astmete jagamisel me lahutame astendajad ja siis astendame astme alust. 7.Negatiivne astendaja. Too nide . * Negatiivse astendajaga aste thendab murdu , mille lugejaks on arv ks ja nimetajaks sama aste positiivne astendaja. nt: a ( astmes -m) = 1 / a(astmes m) 2(astmes -3) = 1 / 2(astmes 3 ) = 1 / 8 (PS! kaldkriips ( / ) = murrujoon ) 8. Arvu standartkuju. Too nide . * Arvu standartkuju on see, kui me esitame arvu kahe teguri korrutisena, kus ks tegur on arv, mis on hest suurem ja kmnest viksem, teiseks teguriks on 10'ne aste. nt: 256 000 000 = 2,56 * 10 ( astmes 8 ) ; 0,000 0054 = 5,4 * 10 (astmes -6) 9. Ligikaudse arvu tvenumbrid. Too nide. * Tisarvu tvenumbrid on kik selle arvu numbrid v.a. nullid arvu lpus. nt: 3001 = 3-0-0-1 ; 2130=2-1-3 ; 869040 = 8-6-9-0-4 10. Ligikaudsete arvude summa ja vahe.
nuputamisülesanded, matemaatilised mängud 27. nädal Murrud murru lugeja, peastarvutamine, õpik lk 6976 *oskab öelda, mida näitab 2.aprill- 1. Mitmesuguseid nimetaja, suuline küsitlus, tv lk 2025 murru lugeja ja mida näitab 6.aprill ülesandeid. Kordamine. murrujoon rühmatöö, paaristöö, murru nimetaja 2.5. Murrud. Antud arvust iseseisev töö, *oskab kirjutada arvu 1 mingi osa suuruse nuputamisülesanded, murruna erineval moel arvutamine. matemaatilised mängud 28. nädal 1.2
POSITIIVNE) ERAND: Sn – tina oksüdatsiooniaste on II Mittemetallid – oksüdatsiooniaste võib olla nii positiivne kui negatiivne (VASTAVALT VAJADUSELE, ABIKS PERIOODITABELI TEINE POOL) Hapniku (O) o-a on –II Nõuanne:: Märgi ära nende elementide oksüdatsiooniastmed, mida kindlalt tead, seejärel jätka teistega Protsentarvutus: Selleks, et leida mitu millest (näiteks kümme sajast) teed nendest murru: 10/100. Kuna murrujoon on jagamismärk, teed tehte ära ning saad 0,1. Saadud vastuse korrutad sajaga ning saad vastuseks 10% (ÄRA UNUSTA MÄRKE) Kui on vaja leida näiteks 10% sajast, siis kasutad ristkorrutise loogikat. Kui on vaja leida tervikut, siis samuti ristkorrutise loogikat. P= maine/mlahus●100% P on lahuse massiprotsent, maine on lahustunud aine mass ja mlahus on lahuse mass. mlahus= maine+mH₂O Valemid on toodud välja seetõttu, sest töös võib leiduda ka lahuse protsendilise koostise leidmist.
Kolmas liik iste – siirdeistud on sellised, kus ava ja võlli tolerantsiväljad kas osaliselt või täielikult kat- tuvad. Siis on võimalikud nii lõtkud kui ka pingud, kumb variant realiseerub, see selgub koostamise käigus. Ava ja võlli tööjoonistele kirjutatakse nimimõõt ja selle järel põhihälbe tähis ja tolerantsijärgu number. Koostejoonisele kirjutatakse nii ava kui ka võlli ühine nimimõõt ja selle järel murrujoon, mille lugejas antakse andmed ava kohta ja nimetajas andmed võlli kohta. Mõlemal juhul võib sulgudes lisada hälvete numbrilised väärtused. Sele 77. Istud ja tolerantsiväljad Sele 78. Tolerantside ja istude märkimine joonisele 46 Terminid hälve – отклонение ping-ist – посадки с натягом
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
