Euroopa kultuuri palju mõjutanud. Antiikkirjanduse ajajärku jäi ka hellenismiajastu, mil levis Kreeka kultuur Vahemere äärsetel aladel laiemalt ning kirjasõna ja raamat muutusid üha olulisemaks. Lisaks hakkas arenema ladina keelne Vana-Rooma kirjandus ning üha olulisemaks muutus kristlik mõtteviis ja usk kirjanduses. 2) Keskaja kirjanduseks nimetatakse 5-15.sajandil loodud teoseid, mis olid nii ladina keelsed, kui ka erinevates rahvakeeltes ning murrangutes. Keeltes ei olnud ühiseid norme ning seetõttu oli sõnadel mitmeid variante ning kasutati palju erinevaid murrakuid. Kuna Ristiusu levik oli põhjustanud Euroopa ühtsema kultuuri kujunemise siis toodi ka kirjanduses välja traditsioonide olulisust ning edasikandmist. Kirjasõna roll ei olnud väga suur, sest lugeda ja kirjutada oskasid keskajal vaid vähesed. 3) Uusajakirjandus jaotatakse üldiselt neljaks: renessansikirjandus (15.-16. sajand), barokk- ja klassitsistlik kirjandus (17
C kangelased on õilsad ja tahtekindlad, näidendites vastandatud erakordne kangelane ning õigusemõistja, peategelast juhib sisemine sundus. kolme ühtsuse reeglid tõepärasus süžeed antiikajaloost, antiikmütoloogiast ajalooline usutavus minevikust teravamad ja dramaatilisemad momendid, inimsaatused suurtes ajaloolistes murrangutes ja pööretes eategelased jõulised, silmapaistvad isiksused või võimul olevad valitsejad on vabad ja sõltumatumad ka oma tunneteavaldustes ning väljendavad paremini ja täielikumalt üldinimlikke jooni Põhiline konflikt mõistuse ja tunnete, tahte ja kiindumuse, kohustuse ja kire vahel, võidavad alati tahe, mõistus ja kohusetunne.
Rike on katkestus kivimkeha pidevuses.Rikked tekivad habraste deformatsioonide e kivimi purunemise tulemusena. Enamasti on põhjuseks ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks. Lõhe on rike kivimeis, mille puhul on toimunud ainult kivimkeha katkemine. Murrangutes on kivimiplokid piki tekkinud lõhet üksteise suhtes nihkunud. Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. 2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. Kurrutumine on Maa sisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma
Morfoloogiliselt eristatakse kaht põhilist kurru liiki: a) antiklinaal e. kohr (anticline e. anticlinal )- on kihiliste kivimite ülessuunatud paine. b) sünklinaal e. vaond (syncline e. synclinal) - kihiliste kivimite paine on suunatud allapoole. Lõhed ja murrangud *nii lõhed kui ka murrangud on rebendrikked s.t. rikked mis tekivad haprate deformatsioonide e. kivimi purunemise tulemusena. *lõhede puhul ei ole toimunud kivimosakeste nihkumist teineteise suhtes, murrangutes on aga lõhet mööda toimunud maakoore kivimplokkide nihkumine teineteise suhtes. *lõhed ja lõhesüsteemid esinevad pea et igas kivimite paljandis olles tunnistajateks kunagi siin levinud regionaalsetest tektoonilistest pingetest (ka Eestis). Murrangu struktuursed elemendid 1) pind mida mööda kivimplokkide nihkumine toimub nimetatakse murrangu pinnaks e. murrangu lõheks ka siirdepinnaks (inglise k. fault plane, fault surface)
Kultuurigeograafiat on ülikooliainena õpetatud alates 1990. Aastate keskpaigast. Algul tugineti soome-ugri vähemusrahvuste etnogeograafiale ning lähtuti Prantsuse kirjeldava kultuurigeograafia ja keskkonnaajaloo traditsioonist (Kurs, e-kiri 2005), hiljem keskenduti üha rohkemmaastikukäsitlusele. Kirjeldatud suunad -- regionaal-, rahvastiku- ja maastikugeograafia -- on suutnud üllatavalt visalt vastu pidada 20. Sajandi ideoloogilistes ja poliitilistes murrangutes, moodustades Eesti (sotsiaal)geograafia tuumikainese. Eesti geograafias eristada kolme tihedalt seotud ja üksteisega põimunud teemaderingi, mis kõik puudutavad sotsiaal- ja kultuurigeograafia valdkonda: Esiteks võib eristada tugeva rakendusliku kallakuga regionaaluuringuid, mis on seotud planeerimise ja majandamisega ning tuginevad otseselt sotsiaalsete nähtuste ruumilisele analüüsile. Teiseks suunaks on rahvastiku- ja migratsiooniuuringud, mis praegu
annaabi.ee 
