Suurem osa rahvastikust on ristiusku (katoliiklased) ja filipiinlased moodustavad 90% elanikest. Suurimad rahvad on visaiad, tagalogid, ilokod jt. Mindanaol ja selle läheduses saartel elab palju islami usku morosid. Üle kogu maa paikneb mitusada animistide ahk hingeusklike suguharu. Filipiinide ühiskeel on tagalogi keelele tuginev filipino, kuid kokku räägitakse riigis umbes 80 keelt. Zamboangas kõneldakse tsabakanot, üht hispaania keele kreooli murrakutest. Natuke üle poole filipiinlastest elab linnades, põhiliselt Manila linnastus. Hispaania pärandus: Filipiinid olid 333 aastat Hispaania võimu all ja see on piisavalt pikk aeg jätmaks jälgi maa arhitektuuri ja kultuuri. Hispaaniast ja Ladina-Ameerikast Filipiinidele sõitnutele tulevad tuttavad ette koloniaalajast pärit vanad ehitised, eriti kirikud. Hispaania keel, mis oli kunagi olnud Filipiinidel riigikeel, on sellest staatusest nüüdseks taandunud. Põhiandmed: Pindala: 300 000 km2
Kalendri kuunimed, pühad ja tähtpäevad ning kuuseisude kord lähtub maarahva pärimusest. Pühadetähtpäevade valikul on reeglina jäädud nende juurde, mille maausuline tähendus ja tavad on teada. Erandiks näiteks tõnnipäev (7. detsember) või kolletamispäev (14. oktoober), mille kohta pole teada üldse mingeid tavasid. Aasta jagamisel on aluseks võetud tavakalender 12 kuu ja 7päevase nädalaga. Kuude nimed on võetud erinevatest murretest ja murrakutest. Teatavasti leidub maakeelseid kuunimesid rohkesti ja neid on kasutatud paiguti erinevalt. Näiteks sydakuuks on nimetatud nii jaanuari kui veebruari. Sirvikalendris on pakutud välja vaid üks võimalik valik maakeelseid kuunimesid Maavalla rahvakalender on Tõnu Trubetsky rekonstruktsioon eesti eelkristlikust rahvakalendrist koos vastava ajaarvamise süsteemi ja tähtpäevadega, mille juurde kuuluvad ka maarahva pärimused, tavad ja kombed, tabud ja uskumused.
makassõq) · Lihtminevik enamasti pöördelõppudeta, 2.pöördes kõrisulghäälik: maq loi saq loiq, miiq loi tiiq loiq · Kaudne kv v-tunnuseline (makav 'magavat', tullõv 'tulevat'), mõnikord ka vat (tulõvat 'tulevat') · Tingiv kv nud-kesksõnaline: kas sa tennüq tuud 'kas sa teeksid seda' · Tud-kesksõna ainsuse ja mitmuse eristamine: kiri om loet 'kiri on loetud' kiräq ommaq loeduq 'kirjad on loetud' Setu Üks Võru murrakutest, omaette murre või Võru murde murrakurühm? Setu ja Võru murde vaheline piir nõrgem kui Võru ja Tartu murde vahel. Võru ja Setu erinevad hääldusbaasi ja ka sõnavara poolest. Mõjutused vene murretest. Õpik käsitleb seda kui võru murde murrakurühmana. Setu murrakud Põhjasetu: Mikitamäest ja Värskast kuni Saatse ja Petserini Läänesetu: Meremäe vald + Luhamaa ümbrus Idasetu: Saatse idaosa, Vilo vald Häälduslikud erijooned
millega on ühendatud Emakeele Seltsi kogud. Väiksem murdematerjalide kogu on Tartu Ülikoolil. EKI kogu koosneb sõnavara sedelkogudest, murdetekstide kogudest ja helisalvestuste fonoteegist. TÜs on paberkandjal murdetekste ja helilindistuste kogu. Tulevase uurimistöö jaoks on eriti väärtuslikud just helisalvestuste kogud. 2001. a lõpu seisuga oli EKI fonoteegis murrete helisalvestusi üle 2900 tunni, sh kõigist eesti murrakutest. TÜ murdearhiivis on helilindistusi ligi 1000 tundi. Praegu on pakiliseks ülesandeks saanud salvestuste ümbervõtmine laserplaatidele, seda ka vanimate, eriti arhailise murdekeelega helilintide tehnilise kvaliteedi kiire halvenemise pärast. 1990. aastatel on EKIs digiteeritud u 350 tundi helilinte, TÜs on ressursside puudumise tõttu see töö alles algusjärgus. Kuna eesti murded on tänaseks oluliselt tasandunud, on uute murdematerjalide
kaudne kv v-tunnuseline (makav ‘magavat’, tullõv ‘tulevat’), mõnikord ka –vat (tulõvat ‘tulevat’); tingiv kv nud-kesksõnaline: kas sa tennüq tuud ‘kas sa teeksid seda’); tud-kesksõnas ainsuse ja mitmuse eristamine: kiri om loet ‘kiri on loetud’ – kiräq ommaq loeduq ‘kirjad on loetud’; SETU MURRAK Üks Võru murde murrakutest, omaette murre või Võru murde murrakurühm? Setu ja Võru murde vaheline piir nõrgem kui Võru ja Tartu murde vahel. Võru ja Setu erinevad hääldusbaasi ja sõnavara poolest. Mõjutusi vene murretest. Setu murrakud Põhjasetu: Mikitamäest ja Värskast kuni Saatse ja Petserini. Läänesetu: Meremäe vald + Luhamaa ümbrus. Idasetu: Saatse idaosa, Vilo vald. Häälduslikud erijooned
annaabi.ee 
