Eestis elab rannikuvetes liike perekonnast Ceramium. (Trei, 1991) KOHASTUMISED Veekogu põhjas elavad punavetikad peavad olema kohastunud kehvade valgustingimustega. Fotosünteesiks vajaliku valguse saavad nad tänu fükobiliinide olemasolule. Need võimaldavad neelata lühilainelist valguskiirgust ja kanda seda üle klorofüllile, muutes klorofülli sel viisil aktiivseks. (Trei, 1991) Madalas rannavees kasvavatel punavetiktaimeliikidel on erilised valgust murdvad valguterad. Nende ülesanne on hajutada ja peegeldada liiga intensiivset valguskiirgust. Madalas rannavees elavad taimed on kahvatu värvusega, või isegi rohekad, süvaveetaimed aga intensiivselt värvunud. Mitmete liikide puhul on selgunud huvitav kohastumine: kui kasvatada sama taime erinevates valgustingimustes, siis muudab ta ka oma värvi vastavalt valguse intensiivsusele nõrgas valguses tumedam ja intensiivses valguses heledam. Isegi herbaariumis heledaks pleekinud taimed muutuvad
Kollimaatorist väljunud kiired on paralleelsed siis, kui pilu asetseb läätse fokaaltasandis. Uuritav objekt paigutatakse horisontaalsele aluslauale C kollimaatorist väljunud kiirte teele. Aluslauda võib pöörata ümber vertikaaltelje, muuta tema kallet kruvidega 7, 7´, 12 (joon. 19.3) ja kinnitada liikumatult. Mõõtmise ajal peab aluslaua kalle olema selline, et temale paigutatud objekti murdvad või peegeldavad tahud asetseksid vertikaalselt, st paralleelselt kollimaatori piluga. Aluslaua asend on õige, kui pikksilma niitristi vertikaaljoon on paralleelne objektilt peegeldunud või murdunud kiirtest tekkinud pilu kujutisega. Limbile kantud ringskaalal B (joon. 19.2) määratakse kollimaatorist väljunud ning aluslauale C paigutatud objektilt peegeldunud, murdunud või difrageerunud kiirte suund pikksilma asendi järgi.
) lihtsasti arvutada optiliste süsteemide omadusi. Praktilise optika ülesandeks on optiliste riistade konstrueerimine. Ka tänapäeval on 99% optikast seotud lihtsate süsteemide - prillide, binoklite, objektiivide jms. valmistamisega. 94 Kõik need mahuvad ühe nimetuse alla ja see nimetus on tsentreeritud optilised süsteemid. Üldisemas mõttes tähendab see telgsümmeetriat - kõik murdvad-peegeldavad pinnad on pöördpinnad ning nendel on ühine telg. Kitsamas mõttes (ideaalne optiline süsteem) on meil tegu ainult sfääriliste või tasapindadega - sel juhul on tsentreeritud süsteemi tingimuseks sfääride tsentrite asumine samal sirgel. Tsentreeritud optiline süsteem: kõigi läätsede kõverustsentrid asuvad ühel sirgel. Ühist telge nimetatakse süsteemi peateljeks. Et kõik murdvad/peegeldavad pinnad on
murdumisnäitajasse (levikul vaakumisse on erinevate ainete murdumisnäitajad erinevad) Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja. "Vaakumist vahekihi" läbimisel on murdumisnurk võrdne langemisnurgaga teise keskonna piiril . Tsentreeritud optiline süsteem: Üldisemas mõttes tähendab see telgsümmeetriat - kõik murdvad-peegeldavad pinnad on pöördpinnad ning nendel on ühine telg. Kitsamas mõttes (ideaalne optiline süsteem) on meil tegu ainult sfääriliste või tasapindadega - sel juhul on tsentreeritud süsteemi tingimuseks sfääride tsentrite asumine samal sirgel. Tsentreeritud optiline süsteem: kõigi läätsede kõverustsentrid asuvad ühel sirgel.
murdumisnäitajasse (levikul vaakumisse on erinevate ainete murdumisnäitajad erinevad) Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja. "Vaakumist vahekihi" läbimisel on murdumisnurk võrdne langemisnurgaga teise keskonna piiril . Tsentreeritud optiline süsteem: Üldisemas mõttes tähendab see telgsümmeetriat - kõik murdvad-peegeldavad pinnad on pöördpinnad ning nendel on ühine telg. Kitsamas mõttes (ideaalne optiline süsteem) on meil tegu ainult sfääriliste või tasapindadega - sel juhul on tsentreeritud süsteemi tingimuseks sfääride tsentrite asumine samal sirgel. Tsentreeritud optiline süsteem: kõigi läätsede kõverustsentrid asuvad ühel sirgel.
annaabi.ee 
