10 A 12 ²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²² 11 B 13 12 C 14 G $UYXWDGD QGNXMXO > (73.4 - 16.6) : 5.5 @ × 6.25 = . . . . 13 D 15 14 E 16 0XUGDUYXGH HVLWXVWlSVXV 6 2ndkohta murdosas. 15 F 17 Operandide teisendus 2ndsüsteemi üle 8ndsüsteemi: 10nd 8nd 2nd ²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²² $UYXVVWHHPLGHYDKHOLVHG WHLVHQGXVHG 7310 = 1118 = 0010010012 10 0.3148 0.0110102 (VLWDGD QGDUY 2ndsüsteemis ja 16ndsüsteemis: 10 1001001
10 A 12 ²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²² 11 B 13 12 C 14 G $UYXWDGD QGNXMXO > (73.4 - 16.6) : 5.5 @ × 6.25 = . . . . 13 D 15 14 E 16 0XUGDUYXGH HVLWXVWlSVXV 6 2ndkohta murdosas. 15 F 17 Operandide teisendus 2ndsüsteemi üle 8ndsüsteemi: 10nd → 8nd → 2nd ²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²² $UYXVVWHHPLGHYDKHOLVHG WHLVHQGXVHG 7310 = 1118 = 0010010012 10 ≈ 0.3148 ≈ 0.0110102
3 3 3 1 = 3 + 10 = 3+ = 3+ = 3 . 1 9 9 3 1- 10 10 10 1 4 1 5 9 4) 3,14159... = 3 + + + + + ... 10 100 1000 10000 100000 Perioodiline kümnendmurd Perioodiliseks nimetatakse niisugust lõpmatut kümnendmurdu, mille murdosas mingist kohast alates teatav numbrite rühm (periood) lõpmatult kordub. Kui periood algab vahetult pärast koma, siis on tegemist nn. puhtperioodilise, vastasel korral aga nn. segaperioodilise kümnendmurruga. Perioodi tähistamiseks kasutatakse ümarsulge. Näited perioodilistest kümnendmurdudest puhtperioodiline kümnendmurd 1 (loe: null koma 1 perioodis); 1) = 0,111... = 0, (1) 9 12 2) - = -1,7142871428..
kood Üldine. Kehtib, kui lahtrile pole määratud mingit teist vormingud. Väärtus General kuvatakse sellisel kujul nagu ta sisestatakse või saadakse valemist. Number Püsikoma. Määrab murdosa pikkuse d. 0,00... Arv 562,725: d=2 => 562,73; d=5 => 562,72500; d=0 => 563 Scientific Ujukoma- ehk eksponent: 5,6275E+02 0,00...E+00 Currency Raha. 54 562,40 kr. Arvu järele lisatakse kr, murdosas 2 kohta, kolmikud # ##0,00 kr täisosas eraldatakse tühikutega. Percentage Protsent: 18%. Väärtus kuvatakse korrutatuna 100-ga, lõppu lisatakse %. 0,0...% Säilitatav väärtus ei muutu. Text Tekst. Kuvamisel arvu käsitletakse tekstina. Kui vorming on määratud @ enne sisestamist, siis säilitakse kõik märgid. Custom Kasutaja. Luuakse olemasoleva vormingu alusel. Näiteks vorming 0,00"
ja taotlustest. Nii on juba filmifotograafia aegadel kujunenud mõisted High key ja Low key esimesel juhul on tegu teadliku ja taotlusliku ülesäriga, kus pildil on ainult heledad toonid, ja teisel juhul taotlusliku alasäriga, kus peaaegu kogu pilt on tumedates toonides. 8.1 Särituse aeg Särituse aeg on aeg, mille jooksul kaamera katik on avatud, et lasta valgust sisse. Säriaega mõõdetakse sekundi murdosas või lausa sekundites. Sõltuvalt kaamerast on lõoge kiirem 15 säritusaeg näiteka 1/8000sek ja pikem 30sek. Murdosa sekundeid kuvavad kaamerad kahte moodi. Näiteks läbi pildiotsija kuvatakse murdosa täisnumbritega 60, siis LCD kuvab selle 1/60. Täissekundeid kuvatakse 1'', 2''...30''. Absoluutne säriaeg on ajavahemik, mille jooksul valgustundlik kiht saab samasuguse särituse
725 valemist. Number Püsikoma. Määrab murdosa pikkuse d. 3562.73 0,00… Arv 562,725: d=2 => 562,73; d=5 => 562,72500; d=0 => 563 Scientific Ujukoma- ehk eksponent: 5,6275E+02 3.5627E+03 0,00...E+0 0 Currency Raha. 54 562,40 €. Arvu järele lisatakse €, murdosas 2 kohta, # ##0,00 3,562.73 € kolmikud täisosas eraldatakse tühikutega. kr Percentag Protsent: 18%. Väärtus kuvatakse korrutatuna 100-ga, lõppu e 18% lisatakse %. Säilitatav väärtus ei muutu. 0,0...% Text Tekst
diafragmaava vedru abita. Projektsiooniobjektiividel diafragma puudub. 17. Särituse aeg Säriaeg on ajavahemik, mille kestel valguskiired mõjuvad fotomaterjali valgustundliku kihi mingile osale, andes talle vajaliku särituse. Ava ja säriaja koostoimel sensorile jõudva valguse hulka nimetatakse säritusajaks. Fotot tehes määrab säriaeg, kui kauaks katik jääb avatuks. Säriaega mõõdetakse sekundites ja sekundite murdosas. Säritus sõltub võtteobjekti valgustatusest, kasutatava fotomaterjali valgustundlikkusest ja objektiivi diafragmaarvust. Pildistamisel valgusfiltriga, mille tegur on q, tuleb ka säriaega suurendada q korda. Säriaja arvväärtus määratakse sellekohaste tabelite või särimõõdiku abil. Säritamisel ei kasva ega kahane valgustundliku kihi punktide valgustatus hetkeliselt, vaid järk-järgult, sest katiku avamiseks ja sulgemiseks on vajalik teatav aeg. Sellepärast