19942008). Eesti murdekeelt on alates 1957 süstemaatiliselt helilindistatud ja1999 digiteeritud. Koostöös Tartu Ülikooliga on valminud digitaalne eesti murrete korpus (http://eesel.fil.ut.ee/art.html). Tartu Ülikoolis pani eesti murrete ja sugukeelte uurimisele aluse Lauri Kettunen, seda on jätkanud Oskar Loorits, Paul Ariste, Tiit-Rein Viitso, Aino Valmet, Karl Pajusalu jt. Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv sisaldab murdetekste, helisalvestisi, foto- ja filmikogu. 2000. a avati Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus (http://www.ut.ee/lekeskus/). Murdekeelte väärtustamine 1980. a-il tekkis murdekeelt ja kultuurikeskkonda väärtustav kodanikuliikumine, mille üheks väljundiks sai võru uus kirjakeel Lõuna-Eestis. Entusiastid on rajanud murdekeelse Vikipeedia, loonud multimeediamänge, edendanud kirja- ning laulukultuuri. Murrete uurimist ja keele kasutusala laiendamist toetavad riiklikud
Seda, et meil oleks puudu noortest murdeuurijatest, enam samal viisil nagu kümme aastat tagasi ütelda ei saa. Põhiprobleem on ikkagi neile töötingimuste loomises. Andmekogud ja ainestiku publitseerimine Eesti murrete suurim andmekogu on Eesti Keele Instituudi murdearhiiv, millega on ühendatud Emakeele Seltsi kogud. Väiksem murdematerjalide kogu on Tartu Ülikoolil. EKI kogu koosneb sõnavara sedelkogudest, murdetekstide kogudest ja helisalvestuste fonoteegist. TÜs on paberkandjal murdetekste ja helilindistuste kogu. Tulevase uurimistöö jaoks on eriti väärtuslikud just helisalvestuste kogud. 2001. a lõpu seisuga oli EKI fonoteegis murrete helisalvestusi üle 2900 tunni, sh kõigist eesti murrakutest. TÜ murdearhiivis on helilindistusi ligi 1000 tundi. Praegu on pakiliseks ülesandeks saanud salvestuste ümbervõtmine laserplaatidele, seda ka vanimate, eriti arhailise murdekeelega helilintide tehnilise kvaliteedi kiire halvenemise pärast. 1990
tekste loodud. Kui me vaatame eestlastest talunike kohta, siis enne 18. sajandi lõppu eriti andmeid ei ole. Talurahva ehk põhimassi kohta kirjalikke allikaid ei ole. Kuni 18. sajandini puudutab valdav osa kirjalikke allikaid aadlikke, linnaelanikke, usumehi ning poliitikat jne. Kirjalike allikate abil on sellegipoolest võimalik uurida ka materiaalset kultuuri. Keeleteaduslikud allikad Kuidas saab kasutada keeleteaduslikke allikaid? On uuritud sõnastike abil näiteks murdetekste. Samuti on uuritud, millal hakati varrastega kuduma, mille jaoks uuriti ühe Eesti vanimad sõnaraamatut 17. sajandist, kust leiti juba selline sõna nagu 'kuduma'. Jõugast leiti kaevamiste käigus kalmistust inimene, kellel oli kinnas käes ning seeläbi saadi teada, et inimesed oskasid juba 13.-14. sajandil kududa. Eksperimentaalarheoloogia Mõningatel juhtudel ei ole ei kirjalikku ega pildilist materjali või on selline
· Elmar Muuk Lühike eesti keeleõpetus I (1927), 1940. aastani 9 trükki. · olulisim KK muutuvate sõnade tüüpkondadesse jagamise süsteem Mida enne ei olnud: · KK viimine ilukirjandus- ja ajakirjanduskeelde tulevad keeletoimetajad · 1920. aastate lõpus ilukirjandus- ja ajakirjanduskeele vastavusse viimine KK normingutega. · 1929 sünnib uus amet: keeletoimetaja. Keskne morfoloogia korrigeerimine · ilukirjandus pole enam murdetekste (üksikud ja dialoogid) EKSAM: Aaviku ja Veski võrdlus? Teada ajalugu üldjoontes (vt slaidikava)! 6.1. Eesti netikeel Näited erijoonte kohta ja üldistused! Ortograafia erijooni: · suurtähtede ja kirjavahemärkide ärajätt (küsimärk enim tarvitusel) · Numbrid, täppideta tähed või märgid täpitähtede asemel. Alguses tehnilistel põhjustel. · Sümbolid (emotikonid jm) sõnade asemel ehk keele hieroglüüfistumine
Üldrahvalikuks kujunes mitte ainult ajalehtede lugemine, vaid ka neile kirjutamine. See oli tähtis viis avalikus elus osalemiseks. Amorfse maarahva konsolideerumisel eesti rahvuseks olid niisiis olulisteks eeldusteks aja jooksul välja kujunenud haridustraditsioonid. Kirjaoskamatu rahva hääl polnuks jõudnud avalikku ajakirjandusse. Kirja tundmata polnuks kohalikud inimesed üle Eestimaa suutnud vastata ka Jakob Hurda üleskutsele koguda rahvaluulet ja murdetekste. Koos sellega jõudis eestlase teadvusse arusaam, et eesti keel ja põlvede vältel loodud kultuur on midagi väärtuslikku. 8.Kultuur ja kommunikatsioon. Ajakirjanduse osast eesti rahvuskultuuri kujundaja ja vahendajana: Rahvusliku liikumise oluliseks mõjutajaks võib pidada ka eestikeelset ajakirjandust. 19.saj teine pool on pidevalt ilmuva eestikeelse ajakirjanduse algus. Eestikeelse ajakirjanduse teket
annaabi.ee 
