Kui identiteeti ei saavutata, tekib rollisegadus ja ärevus Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Varases murdeeas (11-13 ea) suureneb konformsus ja mõjutatavus eakaaslaste poolt. Sõprussuhted omandavad murdeeas uue kvaliteedi. Enesehinnang on kõikuv, stabiliseerub tavaliselt 16-18 ea-ks. Freud leidis, et EGO ei ole murdeeas piisavalt arenenud, et ID-iga hakkama saada, sellest tuleneb emotsionaalne kõikumine, konfliktid murdeeas on normaalsed. Freud leidis ka, et vanematel on raske murdeealist mõista, kuna murdeealine armastab ja vihkab oma vanemaid üheaegselt, kergem on murdeealisega suhelda vanavanematel. Emotsioonid murdeeas: Emotsioonide intensiivsus tõuseb, juhitavus väheneb Järsud fluktuatsioonid (meeleolude kiire vaheldumine). Nt armastus- vihkamine, optimism-pessimism Emotsionaalse autonoomia tõus (iseseisvus tunnetes) Teatud emotsioonide ülemäärane läbielamine - häbi, kohmetus, süütunne, kartlikkus, viha jm
Kohlbergi järgi on kolmandaks arengutasemeks postkonventsionaalne arengutase, mis algab pärast 13. eluaastat. Siia alla kuuluvad kaks astet kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus ja individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus. Seda arengutaset ei suuda alati isegi täiskasvanu saavutada. Samas on see jõukohane alates murdeeast ja oletuslik-üldistavast mõtlemisest. See on isiklike kõlbeliste printsiipide väljatöötamise tase. Kui murdeealist panna erinevate moraalivalikute otsingute situatsiooni, kus tal oleks võimalik käitumisnorme valida, võib situatsioon arendada nii tema intellektuaalset kui moraalsete arvamuste võimet. Sellest järeldub, miks on vaja täiskasvanul suhetes murdeealisega hoiduda autoritaarsest juhtimisest. Kasvatuslikult tõhusam on võimaldada murdeealisel endal teha valikuid, et ta saaks hiljem toimunust kasulikke iseseisvaid järeldusi teha. (Kera, 2004) 2.8
See tase esineb vanuses 7-12 aastat. Juhul kui lapse on varasemal perioodil tugevasti välja kujunenud ,,hea ja halva" mõisted, mõjutavad need nii mõnigi kord tema poolt valitud grupi eelistamist. Postkonventsionaalne arengutase algab pärast 13. eluaastat. Seda arengutaset ei suuda alati isegi täiskasvanu saavutada. Samas on see jõukohane alates murdeeast ja oletuslik-üldistavast mõtlemisest. See on isiklike kõlbeliste printsiipide väljatöötamise tase. Kui murdeealist panna erinevate moraalivalikute otsingute situatsiooni, kus tal oleks võimalik käitumisnorme valida, võib situatsioon arendada nii tema intellektuaalset kui moraalsete arvamuste võimet. Sellest järeldub, miks on vaja täiskasvanul suhetes murdeealisega hoiduda autoritaarsest juhtimisest. Kasvatuslikult tõhusam on võimaldada murdeealisel endal teha valikuid, et ta saaks hiljem toimunust kasulikke iseseisvaid järeldusi teha.
ülahuule üla ossa,seejärel karvad põsesarnadel täpselt nii palju neid nagu on ettenähtud, alahuulealla ja viimasena nii kuidas pärilikkus on eelkõige selle ette determineerinud, kui suure ulatusega see karvastik näol areneb. (Endomorph, Mesomorpf, Ectomorph) 5loeng. Kehaliste muutuste psühholoogiline mõju murdeealise arengule.(pilt telf) 1.Sissejuhatus- üldised käitumisviisid, mis iseloomustavad murdeealist. 2.Varane või hiline seksuaalne küpsus 1.1 Bioloogiliste ja kultuuriliste faktorite mõju murdeealise arengule (skeem) Hormoonide mõju pole otsene, tuleb erinevate steoreo tüüpide, või eakaaslaste suhtumise vahefaktori mõjul .Kui tuua fakte milline see kaugne mõõju poistel seoses kõrge teso tasemega on siis läbib vahe muutujate, mis puudutab teisi, mõjutab näiteks agresiivsus. Tüdrukule kõrge ostogreeni tase , tõstab meeleolu vaid sel juhul kui tüdruk on aktiivses
pigemini reegel kus erand. (l) Tavaliselt viitavad nad Anna Freudile, kes on väitnud: "Murdeiga toob kaasa omad psüühilised tundemärgid, mis raskematel juhtudel näivad asotsiaalsetena, psühhootilistena või haigusliku ja normaalse piiril olevama." Mõlemast, nii bioloogilisest kui ka psühholoogilisest murdeea raskuste seletusest järeldub, et vanemad ei saa oma murdeealist last kuigi palju suunata ega aidata. Bioloogilised muutused leiavad aset omasoodu. Ka suurte psüühiliste muutuste ja seesmise käärimise rõhutamine ei jäta vanematele mainimisväärselt võimalusi, sest käärimise üks põhjusi on just soov vabaneda vanemate mõju alt ja iseseisvuda. Eisen on kirjutanud: "Murdeealised vajavad enda ümber salapära ja
annaabi.ee 
