Tekivad uued tunded, seletamatu ärevus ja erutus. Mõtted ja käitumine võivad olla väga vastuolulised. Poistel vastutavad soolise arengu eest peamiselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ja selle vahehormoon. Hormoonid aitavad tasakaalustada keha kasvamist, arengut ja kogu suguelundite süsteemi. Murdeeas hakatakse tootma muuhulgas suguhormoone, mis aitavad suguelunditel küpseda. Selle tulemusena algavad tüdrukutel menstruatsioonid ja kujunevad teised murdeeale iseloomulikud muutused. Hormoonid võivad sind ühel hetkel teha ääretult õnnelikuks, järgmisel kurvaks. Sellised nn. hormoonisööstud on teismelistele väga iseloomulikud. Mehe kehas on ka naissuguhormoone ja naise kehas meessuguhormoone. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise. Tüdrukute murdeiga kestab enamasti 10.-16 eluaastani. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja
7.Kirjelda inimese sünni järgset arengut. Esimene elujärk on imikuiga (0-1 eluaastat), kus laps kasvab ja areneb väga kiiresti, paraneb liigutuste kooskõla ja täpsus ning tulevad esimesed hambad. 2.eluaastast kuni suguküpse saabumiseni on lapseiga, kus jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng ning piimahambad asenduvad jäävhammastega. Murdeiga on suguküpse saabumisest kuni 17.-18 eluaastani, siis on organism suguküps ja arenevad teised sugutunnused. Murdeeale järgneb noorukiiga, poistel on see alates 17.-18 ja tüdrukutel alates 15.-16.a kuni 21.-22.eluaastani, siis organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Küpsusiga (21.- 22.eluaastast kuni 60.eluaastani), kus on organism lõplikult välja kujunenud ega muutu enam palju ning ilmnevad vananemise tunnused. 60.kuni 75.eluaastani on elatanuiga ja alates 75.eluaastast on vanuriiga. 8.Kuidas vältida suguliselt levivaid haigusi ja rasedust?
Mis asi on murdeiga? 3 Murdeiga e. puberteet on vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub ka suhtumine oma kehasse ja suhe kaaslastesse, täiskasvanutesse ja maailmasse. Miks? Sest inimene on valmis täiskasvanuks saama. Tema kehas hakkavad tööle hormoonid, mis tagavad murdeeale kohase kiire kasvu ja arenemise. Millal? Tavaliselt hakkab murdeiga aset võtma vanuses 9-14 aastaselt. Poistel tavaliselt 2 aastat hiljem kui tüdrukutel, igal inimesel toimub see erinevalt. Milline? Murdeiga võib olla hea ja halb. Oleneb, kuidas sa sellega toime kavatsed tulla. Kõige vähem inimesest endast sõltub armastus teiste inimeste vastu, sest sinna on kaasatud rohkem kui üks inimene. Mida peaks teadma üks murdeikka astuv inimene? 4 `
Seksuaalset viljakust ega mehelikkust peenise suurus ei näita. Pärlpaapulid. · Munandikott ehk skrootum on ainult üks, hoiab endas kahte munandit juhade ja munandimanustega. Munandikotil on munandikotiõmblus. · Spermatosoidid küpsenud seemnerakud, väljunud seemne Suguline areng · Sugulist arengut on nii poistel kui ka tüdrukutel traditsiooniliselt hinnatud Tanneri skaala järgi viiest arengustaadiumist. · Esimest staadiumi peetakse murdeeale eelnevaks etapiks, siin pole suguelundite areng veel alanud. · Teises staadiumis hakkab suurenema munandimaht, tekib kerge karvakasv kubemepiirkonnas. · Kolmandas ja neljandas staadiumis on põhirõhk peenise pikkuskasvul, munandimahu suurenemisel, karvkatte laienemisel (karvakasv tekib ka näol ja kaenlaalustes). Iga arengustaadiumiga omandab poisi keha aina rohkem täiskasvanulikke jooni, kuni lõpuks viiendas staadiumis on suguline areng
,,mina". Nooruseale järgneb juba täiskasvanuiga- selleks on noor jõudnud iseseisvuseni, mille poole ta terve noorukiea jooksul oli liikunud. See on varajane täiskasvanu iga. Intiimsus ja solidaarsus on ühed märksõnad, mis seda eluetappi iseloomustavad. Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ka ühistööd, sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Noor kasvab välja sellest murdeeale loomulikuks loetavast mässumeelsusest. Samas jäävad aga murdeea ja noorukiea lahendamata probleemid kummitama elluastujat pikaks ajaks, võimalik, et terveks eluks. Alaväärsuskompleks tuleneb suuresti välismõjudest (muidugi peab selleks olema ka inimese enda mõtlemises ruumi). Selle pärast peaks noorel laskma iseseisvuda vähe haaval ning teda kogu selle aja vältel toetada. Minu arvates on selle arenguetapi normaalne kulgemine oluline, sest selles vanuses noored
valdkonda. Samuti tekitab noorukis üsna tihti kõhedust see, kui ta on üksinda täiskasvanute grupis ning üksinda silm-silma vastu võõra täiskasvanud inimesega. ( http://elukaar.pbworks.com/w/page/8698114/Noorukiiga) 7 Kehaline areng Toimub kiire kasvamine ja läbitakse murdeeale iseloomulikud muutused. Kesksel kohal on küsimus "Kas ma olen normaalne?" (seoses nt eneserahuldamise kogemusega, öiste seemnepursetega jne). Tekib senisest suurem huvi oma välimuse vastu, teismeliseea lõpuks kandub tähelepanu pigem enda isiksusele. Varakult saadud faktidel põhinevad teadmised kehaliste muutuste kohta aitavad teismelisel saavutada adekvaatset kehapilti. Kognitiivne areng Iseseisvusvajadus suureneb, vanemate mõju väheneb
vastu selle asemel, et vältida diskussioone isiksuse teemadel, aitavad nad noorel oma analüüsivõimet arendada ilma perekonnaga tülli minemata. Sotsiaalne areng Üheks murdeea olulisemaks väljakutseks on eraldumine täiskasvanutest, eriti vanematest ja saavutada sõltumatus. Lisaks sellele tuleb noorel olla võimeline looma tasakaalukaid sõprussuhteid. Murdeeale annabki värvuse vanematest vabanemise püüdlus ja sirutumine uute, väliste inimsuhete poole. Noor elab tulevikus, ootustes ja unelmates. Seesmised kujutlused vanematest muutuvad. Latentsieas vabastatud samastumine muutub realistlikuks ja hindavaks. Noor kogeb nüüd vanemat nii kaitsjana kui hinnangu 202 allikana. See väljendub armastuse ja vihkamise vaheldumises käitumises.