Keeleteadlaste kõrval on teinud suure töö Emakeele Seltsi vabatahtlikud kirjasaatjad. 2006. aastaks oli kogutud 1 748 500 sedelit ja 139 450 lehekülge keeleandmeid. Kohanimesid on kogutud 700 000, isiku- ja loomanimesid 56 700 sedelit (lähemalt vt http://www.teaduskogud.org/materjalid). Eesti Keele Instituudi dialektoloogid (Aili Univere, Salme Tanning, Helmi Viires, Mari Must, Helmi Neetar, Mart Mäger jpt) on olnud murdeainese kogumise ja uurimise peamisi jõudusid kogu Nõukogude perioodi. Koostatud on akadeemilisi tekstiköiteid ja sõnastikke, käsil on 12-köiteline "Eesti murrete sõnaraamat" (4 köidet ilmunud Mari Must Valdek Pall 19942008). Eesti murdekeelt on alates 1957 süstemaatiliselt helilindistatud ja1999 digiteeritud. Koostöös Tartu Ülikooliga on valminud digitaalne eesti murrete korpus (http://eesel.fil.ut.ee/art.html).
uusi suundi, näiteks eesti murrete elektroonilisi andmebaase (Viks 1992), sotsiolingvistilist murdeuurimist (selle järelkajaks artikkel Org jt 1994), murde kui kõnekeele uurimist jne. Tekkis mõte saata nagu sõdadevahelisel ajal taas üliõpilasi Emakeele Seltsi stipendiaatidena murret koguma, nüüd aga selleks, et fikseerida sotsiodialektoloogia meetodeid kasutades eesti murrete tegelik olukord 1990. aastatel. Sellest ideest sündis Emakeele Seltsi ja Tartu Ülikooli ühisprojekt ,,Eesti murdeainese süvendav kogumine" (19921995). Projekti raames käisid üliõpilased murdeekspeditsioonidel Lõuna-Eestis ja Kihnus, kus talletasid eri põlvkondade murdelist kõnekeelt, jälgides süvitsi kõnelejat ja kõneldavat mõjutavaid sotsiaalseid ja situatiivseid faktoreid. Sellele projektile ei tulnud järge, aga mitmest projektis osalenud üliõpilasest on saanud noorema põlvkonna keeleteadlased, kes praegu osalevad eesti murrete elektroonilise korpuse tegemisel jm uutes projektides.
nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika ja vestlusanalüüs. Korpused (TÜKK, WAKK jm, vt. www.cl.ut.ee) Mati Erelt, Karl Pajusalu, Haldur Õim, Reet Kasik, Külli Habicht, Renate Pajusalu, Tiit Hennoste, Helle Metslang. Eesti Keele Instituut (Keele ja Kirjanduse Instituut) www.eki.ee Asutati 1947. aastal Tartus, 1952. aastal Tallinnas. Murdeuurimise, murdeainese kogumise ka publitseerimise, murdesõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena; 1982-1989.aastal ilmus ,,väike murdesõnastik") tegelevad Jüri Viikberg, Mari Must, Hella Keem, Helmi Neetar ja Vilja Oja. Eesti kirjakeele sõnavara uurimise, kogumise, seletussõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena) tegelevad Rudolf Karelson, Margit Langemets, Urmas Sutrop ja Ene Vainik. Keelekorraldusega, keelenõuande ja terminoloogiatööga tegelevad Tiiu Erelt, Henn Saari, Rein Kull ja Maire Raadik. 1960
Eestis on Kettuse teadustööd alati kõrgelt hinnatud olnud. Selle tunnustuse eriti suureks tõendiks on kettuse 100. Sünniaastapäeva puhul Keeles ja Kirjanduses 1985. aastal ilmunud artikkel, kus kajastati tema teeneid eesti keele murrete, kohanimede ja süntaksi uurimisel ning keelekorralduses. Juba algusest peale arvati Emakeele Seltsi põhiõlesandeks äratada huvi eesti keele tundmise, arendamise ja uurimise vastu. Peamise suunandadena nähti murdeainese kogumist ja uurimist, keeleajalooliste nähtuste selgitamist ning kaasaegse kirjakeele õigekeelsust. Sisuline töö on Emakeele Seltsis jagatud erinevate toimkondade vahel. 1920.1930. aastail oli kõige tegusam murdetoimkond, kus Andres Saareste juhtimisel pandi põhirõhk eesti murrete süstemaatilisele kogumisele. Kümne tegevusaasta jooksul jõuti plaanitud 30 keskesest kihelkonnast küsitlemisega lõpuni 24s ning selle keeleainese alusel võid Andrus Saareste 1932
juhtimisel tehtud uuringud murrete nivelleeerumisest ja selle seostest keelekasutajate sotsiaalsete parameetritega. See on suund, mis seostub eeskätt keelemuutuste uurimisega reaalajas. Pajusalu ise on uurinud Mulgi murde verbimorfoloogia nivelleerumist (1987, doktoritöö 1996) ja koos kaasuurijatega Võru uue murdetava kujunemist (nt Eichenbaum, Pajusalu 2001; Pajusalu, Koreinik, Rahman 2000). Tartu Ülikooli ja Emakeele Seltsi ühise projekti Eesti murdeainese süvendav kogumine (19921995, juhid TÜ poolt Karl Pajusalu ja Tiit Hennoste, ES-i poolt Mart Meri) raames koguti Võrumaal ja Kihnu saarel eriealiste inimeste murdelist kõnekeelt, jälgides senisest täpsemalt kõnet mõjutavaid sotsiaalseid ja situatiivseid faktoreid. Selle töö tulemused on avaldatud mitmes artiklis (Org jt 1994, Pajusalu jt 1999). Lisaks uuriti Leelo Keevalliku juhtimisel Manilaiu saare murdetava assimileerumist (Grigorjev jt 1997).
annaabi.ee 
