tauonid müüonid KVARGID Kvargid on prootonite ja neutronite ehituskivid, mis osalevad tugevas vastasmõjus. Ei saa vabana eksisteerida. arv on jääv, ei teki ega kao. Prooton: p=uud=-1 Neutron: n=udd=0 Kvarkvangistus Kvargid ei saa iseseisvalt eksisteerida, vaid on nö. vangistatud elementaarosakestesse. Kuna vähim võimalik eksisteerida saav elektrilaeng on prootoni/elektroni laengule vastav elementaarlaeng, siis on kvarkide ,,vangistuse" üheks peapõhjuseks just nende murdarvuline elektrilaeng Elementaarosakestes peavad kvargid olema kahe- või kolmekaupa Hüperonid Pärast tuumaosakeste avastamist leiti hulk raskemaid nn.veidraid osakesi hüperone. Kõik nad koosnevad erineval viisil kvarkidest u, d, s. https://www.youtube.com/watch?v=V0KjXsGRvoA Kasutatud kirjandus A. Ainsaar "Füüsika 12. klassile", lk. 41 - 44 http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CCsQFjAA&url=http%3A%2F %2Fwww2.laps.ee%2Ffyysika%2F12kl%2F05_Tuumafyysika
Liikuvale laetud kehale aga vivad mjuda ka magnetjud.Laengu olemasolu kehal saab kindlaks teha vaid elektri-ja magnetjudude phjal. ELEMENTAARLAENG- on prootoni (positiivne) vi elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne fsikaline konstant ja tema this on e. e=(1,6021892 pm 0,0000046) cdot 10{-19} C. Iga keha elektilaeng on alati elementaarlaengu tisarvkordne. Sellel reeglil on kaks erandit. Kvarkide elektrilaeng on e/3 tisarvkordne. Samuti vib teoreetiliselt olla murdarvuline kvaasiosakeste elektrilaeng. Teoreetiliselt testas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal saksa fsik Hermann von Helmholtz. Eimesena sai mtmistulemused ja testas elementaarlaenu olemasolu ameerika fsik Robert Andrews Millikan aastatel 19091916. ELEKTRILAENGU JVUSE SEADUS-Makroskoopilise keha elektrilaeng vib muutuda. Sel juhul annab ta osa oma laengust le kehale, millega ta on kokkupuutes. Kehade suletud ssteemi summaarne elektrilaeng (kehade elektrilaengute algebraline summa) ei muutu
Leptonid on osakesed, mis ei osale tugevas vastasmõjus. Tüüpilisteks leptoniteks on elektronid. KVARGID On prootonite ja neutronite ehituskivid, mis osalevad tugevas vastasmõjus. Kvarke on 6 liiki. Kvargivangistus- kvargid ei saa iseseisvalt eksisteerida vaid on ’’vangistatud’’ elementaarosakestesse. Kuna vähim võimalik eksisteerida saav elektrilaen on prootoni/elektroni laengule vastav elementaarlaeng, siis on kvarkide vangistuse üheks peapõhjuseks just nende murdarvuline elektrilaeng. Elementaarosakestes peavad kvargid olema kahe või kolmekaupa. Värvilaeng Lisaks on kvarkidel nende tugevasse vastasmõjusse astumise võimet iseloomustav füüsikaline suurus, mida nietatakse värvilaenguks. Neid on kolme liiki: 1) R nagu punane 2) G nagu roheline 3) B nagu sinine Analoogiliselt põhivärvide liitmisega, annab ka kolme värvuslaengu omavaheline liitmine kokku valge. Kõik elementaarosakesed on valged, st nad sisaldavad kolme erivärvilist kvarki.
(massitoime seaduse) avaldises --- järk pole suurem kui 3 I järku reaktsioon: v = k*c(A) II järku reaktsioon: v = k*c(A)*c(B); v = k*c(A)2 III järku reaktsioon: v = k*c(A)* c(B)*c(C); v = k* c(A)2* c(B); v = k*c(A)3 homogeensetes reaktsioonides võrdub järk molekulaarsusega heterogeensetes reaktsioonides on järk väiksem kui molekulaarsus ! kui ühe aine kontsentratsioon on väga ülekaalus, võib järk olla ka murdarvuline võrdetegur – näitab reaktsiooni kiirust tingimustes, kus kõigi reageerivate ainete kontsentratsioonid võrduvad ühega. I järku reaktsiooni: 1) kiiruskonstant 1 c k I ln 0 t ct t – aeg, c0 – algkontsentratsioon ct – kontsentratsioon ajahetkel t 2) poolestusaeg - aeg, mille vältel reageerib ära pool lähteaine hulgast ln 2 0
eeldada nende olemasolu, et kirjeldada keemilist reaktsiooni molekulide tasandil. Elementaarreaktsioon toimub eeldatavasti ühes astmes ning ja toimub ainult üks aine üleminek. Reaktsiooni järk on suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Lihtreaktsiooni järk võib olla 0, 1, 2 või 3 murdarvuline või negatiivne järk näitab, et reaktsioon kulgeb keerukama mehhanismiga Kontsentratsiooni astmenäitaja määrab reaktsiooni järgu antud aine suhtes. Lihtsate reaktsioonide korral on kontsentratsiooni astmenäitajad (b, d reagentide) positiivsed täisarvud. Murdarvuliste ja negatiivsete astmenäitajate esinemine reaktsiooni kiiruse võrrandis annab tunnistust reaktsiooni keerukast mehhanismist. Kolmandast järgust kõrgema järguga reaktsiooni ei esine.
Kareva iga luuletus on kui katse - ta katsetab, kuidas anda teade, pingutus, edasi võimalikult kokkusurutud vormis, aga nii, et sõnadele tuleks sisse maksimaalne vägi. Aeg-ajalt riskib ta niimoodi ka sattumisega tühja fraasitsemise piirile. See, et «HingRingi» kujunduses on kasutatud fraktaalkujundeid, on kooskõlas luuletaja püüdega kombata mõõtmeid, mis tavalises olukorras on inimmeeltega raskesti tabatavad. Fraktaalseid struktuure iseloomustab teatavasti murdarvuline mõõde, mis kenasti kooligeomeetria ühe-, kahe- ja kolmemõõtmeliste kujundite maailma täiendab, on kirjutanud teadlane Jüri Engelbrecht (EPL, 19. mai 1997). Küllap on ka luuletaja mõnes mõttes nagu teadlane, kes väsimatult avardab inimmõtlemise ja -mõistmise piire. Tundub vaid, et luuletajale omane impulsiivne-intuitiivne teerada viib tihtipeale kiiremini kohale kui teadlase ratsionaalne, iga sammu kaalutlev visa minek. Pildid.
TÜ Füüsikalise keemia instituut 1 Keemia alused I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL hüdrolüüsireaktsioonide korral lahjades vesilahustes), siis tema kontsentratsioon reaktsiooni vältel praktiliselt ei muutu ja reaktsiooni järk selle aine järgi on null. Reaktsioonid võivad olla esimest, teist ja kolmandat ning ka nullindat järku. Reaktsiooni järk võib olla ka murdarvuline. Esimest järku reaktsioonide korral (näiteks A B + D) avaldub kiirus massitoimeseaduse järgi v = kc ja kiiruskonstant k on arvutatav võrrandist 1 c 2,3 c k ln o log o , (4) t ct t ct milles c0 on reageeriva aine kontsentratsioon ajamomendil t = 0 ja ct - selle aine kontsentratsioon ajamomendil t
Elektrilaengu tähis on tavaliselt Q või q. Elektrilaengu mõõtühik SI-süsteemis on kulon (tähis: C). 3. Elementaarlaeng Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne füüsikaline konstant ja tema tähis on e. ga keha elektilaeng on alati elementaarlaengu täisarvkordne. Sellel reeglil on kaks erandit. Kvarkide elektrilaeng on e/3 täisarvkordne. Samuti võib teoreetiliselt olla murdarvuline kvaasiosakeste elektrilaeng. Teoreetiliselt tõestas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal saksa füüsik Hermann von Helmholtz. Eimesena sai mõõtmistulemused ja tõestas elementaarlaenu olemasolu ameerika füüsik Robert Andrews Millikan aastatel 19091916. 4. Elektrivool Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Laengukandjate korrapärast liikumist elektri- või pooljuhis elektrivälja mõjul nimetatakse juhtivusvooluks
33. Võrrelge lämmastiku ja fosfori keemilisi omadusi. Millest on need erinevused põhjustatud? lämmastik on praktiliselt inertne gaas; fosfor on pehme tahkis, mis süttib kokkupuutel õhuga; · Lämmastiku keemilised omadused erinevad oluliselt teiste sama rühma elementide omadustest: kõrge elektronegatiivsus; väike aatomiraadius ja sellest tulenev võime kordsete sidemete moodustamiseks; suur hulk võimalikke oksüdatsiooniastmeid -III...V; murdarvuline oksüdatsiooniaste näiteks asiidioonis N3-. · Fosfori keemilised omadused võrreldes lämmastikuga on oluliselt erinevad, põhjuseks: 50% suurem aatomiraadius; madalam elektronegatiivsus; d-orbitaalide olemasolu. Ei moodusta kordseid sidemeid. Maksimaalne sidemete arv on 6. 34. Võrrlege valge ja punase fosfori omadusi. · valge fosfor, mis on P4 tetraeedritest koosnev pehme, mürgine tahke aine, mis süttib õhuga kokkupuutel. · punane fosfor (P4)n, mis on vähem reaktiivne
kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kineetilises võrrandis. Kui üks reageeriv aine on tugevas liias (näiteks H 2 O hüdrolüüsireaktsioonide korral lahjades vesilahustes), siis tema kontsentratsioon reaktsiooni vältel praktiliselt ei muutu ja reaktsiooni järk selle aine järgi on null. Reaktsioonid võivad olla esimest, teist ja kolmandat ning ka nullindat järku. Reaktsiooni järk võib olla isegi murdarvuline. Esimest järku reaktsioonide korral (näiteks A B + D) avaldub kiirus massitoimeseaduse järgi v = kc ja kiiruskonstant k on arvutatav võrrandist 1 c 2,3 c k = ln o = log o , (4) t ct t ct milles c 0 on reageeriva aine kontsentratsioon ajamomendil t = 0 ja c t - selle aine kontsentratsioon ajamomendil t. Kiiruskonstandi dimensioon esimest
Toatemp reageerib ainult mõnede metallidega, moodustades nitride (Li3N, Ra3N2). Hapnikuga toimub ühinemisreaktsioon v kõrgel temperatuuril, halogeenide ja väävliga reageerib kaudselt. Lämmastiku keemilised omadused erinevad oluliselt teiste sama rühma elementide omadustest: kõrge elektronegatiivsus; väike aatomiraadius ja sellest tulenev võime kordsete sidemete moodustamiseks; suur hulk võimalikke oksüdatsiooniastmeid -III...V; murdarvuline oksüdatsiooniaste näiteks asiidioonis N3-. Fosfori keemilised omadused võrreldes lämmastikuga on oluliselt erinevad, põhjuseks: 50% suurem aatomiraadius; madalam elektronegatiivsus; d- orbitaalide olemasolu. Ei moodusta kordseid sidemeid. Maksimaalne sidemete arv on 6. 34. Võrrlege valge ja punase fosfori omadusi. Fosfor kondenseerub fosfori tekkereaktsioonis siin valge fosforina, mis on P4 tetraeedritest koosnev pehme, mürgine tahke aine, mis süttib õhuga kokkupuutel.
annaabi.ee 
