talle ise väge annab. Neli põhipahet: 1. kõikide meelte ( 6 tk., sh. mõtlemine) kaudu saadav nauding 2. lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma 3. väärusk 4. nõmedus e. teadmatus (rumalus) Usutakse, et peale surma jääb (inimese?) hing 49-ks päevaks nn. "vaheolusse" ja selle lõppedes võib ükskõik millal uuesti sündida (taassünd, sisenemine uude tsüklisse). Budismi põhikord on munklik, vahendiks on mõtlus, (alg?)eesmärgiks on oma "mina" (isikupära?) kaotamine. Saavutanud nirvaana (nt. meditatsiooni käigus), lakkab inimeses maailma tajumine väljakujunenud mõistete või meeleorganite kaudu, järgi jääb n.ö. teadvuse puhas olek. Inimene kogeb ja tunne(ta)b maailma vahetult, mõistete vahenduseta, samas ei saa kogetut mõistetega edastada. Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina: 1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb) 2
Kui vaadata tagasi varasematesse sajanditesse, siis näha, et 4. sajandi alguses jõutaksegi osaduskonnas toimivasse munkluse vormi. Sajand-kaks tagasi ei olnud askeetlus tingimata kristlik nähtus. Kusagil 3. sajandil on see võtnud esimese vormi, esineb mõiste monachos – psalmidest, kus on mainitud, et Jumal paneb üksildased elama majadesse (askeedid, omaette elavad inimesed). See saab alguse Egiptuse ja Süüria aladelt. Sellest tuleb ka eestikeelne sõna monastiline ehk munklik laad. Kui suureks võib distantseerumine kasvada? Kristlik askees astub 3. sajandil julge sammu – mõtestab saabuvat maailma enda jaoks – see maailm tuuakse enese eluruumi, ehk elatakse üksnes tulevase maailma nimel nõnda, nagu füüsiliselt juba olnuks selles maailmas. See andis ka selle aluse, kuhu ja miks eralduda. S.t et see maailm, kuhu eralduti, pidi paiknema praeguse maailma äärealadel või väljaspool seda – nii geograafiliselt kui ka kombeliselt. Seda
Ta vajas riigivõimu tugevdamiseks teisi ühendamisvahendeid, nii jõudis ta riigikirikuideeni. Otto jaoks oli kirik alati riigikirik, sest see teenis riigi hüvangut. Loodi kiriku ja riigi jaoks personal, kes oli pühendunud ainult oma ametile. Oma võimu jagas Otto Rooma paavstiga. 5.Orde et regula Regula Sancti Benedicti oli Õhtumaise munkkonna ühe vähemuse õiguskord. See on Euroopa õigust palju kujundanud ja kestvalt mõjutanud nagu kõik moodsad konstitutsioonitekstid kokku. Munklik eluviis meelitas ligi harituid ja oli mitmesuguseid munklikuse vorme.Egiptuses tunti eremiite, kes teenisid oma jumalat üksina, maailmast erandunult.Oli munki, kes rändasid pidevalt kloostrist-kloostrisse. Coenobium – munkade ja nunnade kooselu kloostris. Benedictus andis kahtlemise ajal oma munkadele uue korra ja uue teadvuse. Ta ütles, et ka kloostrid peavad teenima erinevaid vajadusi ja inimesi. Tema mungareeglitel oli nii pikk iga, kuna ta arvestas erinevaid vajadusi.
Ta vajas riigivõimu tugevdamiseks teisi ühendamisvahendeid, nii jõudis ta riigikirikuideeni. Otto jaoks oli kirik alati riigikirik, sest see teenis riigi hüvangut. Loodi kiriku ja riigi jaoks personal, kes oli pühendunud ainult oma ametile. Oma võimu jagas Otto Rooma paavstiga. 5.Orde et regula Regula Sancti Benedicti oli Õhtumaise munkkonna ühe vähemuse õiguskord. See on Euroopa õigust palju kujundanud ja kestvalt mõjutanud nagu kõik moodsad konstitutsioonitekstid kokku. Munklik eluviis meelitas ligi harituid ja oli mitmesuguseid munklikuse vorme.Egiptuses tunti eremiite, kes teenisid oma jumalat üksina, maailmast erandunult.Oli munki, kes rändasid pidevalt kloostrist-kloostrisse. Coenobium – munkade ja nunnade kooselu kloostris. Benedictus andis kahtlemise ajal oma munkadele uue korra ja uue teadvuse. Ta ütles, et ka kloostrid peavad teenima erinevaid vajadusi ja inimesi. Tema mungareeglitel oli nii pikk iga, kuna ta arvestas erinevaid vajadusi
Tema teosed on ühetooniliselt akadeemilised, teoreetilised. Ei unusta esmast ülesannet - "Olen teadlik, et võlgnen Jumalale oma elu esmase ülesande - lasta tal kõigis mu meeltes ja kõnedes kõnelda." Thomase loomingu keskmes on 2 summat: "Summa contra gentiles" (paganate vastane summa) ja "Summa theologiae" (summa teoloogia). 8 Ratsionaalne ülikooli teoloogia. Enne Thomast valitses kontemplatiivne - monastiline (mediteeriv/palvetav/munklik) teoloogia. Uus ratsionaalne ülikooliteooria pole mõeldud mitte rahvale, vaid vaimuhiiglastele (üliõpilastele ja kolleegidele). Usk ja mõistus ei saa teineteisele vastu rääkida, kuna mõlemad pärinevad Jumalalt. Teoloogia ja filosoofia jõuavad sama tõeni erinevate meetodite abil: filosoofia lähtub loodud asjadest, teoloogia aga Jumalast. Filosoofia teenib teoloogiat. Olev rajaneb 2 printsiibil: 1)tõelisus (actus, akt); 2)võimalikkus (potentia, potents)
annaabi.ee 
