Tallinna kaitsevööndi kaitsetornid, loetletud päripäeva alates Pika jala väravatornist kuni Lühikese jala väravatornini: Nunnatorn, Saunatorn, Kuldjala torn, Nunnadetagune torn, Loewenschede torn, Lippe torn, Köismäe torn, Plate torn, Eppingi torn, Grusbeke-tagune torn, Renteni torn, Wulfardi-tagune torn, Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga, Stoltingi torn, Hattorpe-tagune torn, torn Vana vene kiriku juures, Bremeni torn, Munkadetagune torn, Hellemani torn, Viru värav Suure zwingeriga, Hinke torn, Kuraditorn, Assauwe torn, Kitsetorn, Kiek in de Kök, Megede torn, Tallitorn, Seegitagune torn, Saunatagune torn, Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga - ordulinnus Stür den Kerli, Pika Hermanni,Pilstickeri ja Landskrone torniga, ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni, Sadamatorn[3] 16. sajand ja uued kaitserajatised 1561. aastal moodustasid kaitserajatised 2,35 km pikkuse ringmüüri, milles oli 27
"Samas tõmmati torn seestpoolt tühjaks kui kokteilikõrs. 1896. aastal ehitas Rudolfi poeg Erwin, samuti kuulus arhitekt, tornile uue korruse peale neogooti muinasjutustiilis." Bremeni torn Bremeni torn (algselt Bremeri torn, ka Kampferbecki torn) on Tallinna linnamüüri kaitserajatiste hulka kuuluv neljakorruseline hobuserauakujuline torn. Tallinna linnamüür, Müürivahe tänav ja Munkadetagune torn Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hellemani torn Viru värav Säilinud Viru värava eesvärava
Pikk Hermann, mis valmis 1400. aastal, oli 15. sajandil tornide ehitamisel eeskujuks oma ümmarguse põhiplaaniga. 16. sajandi alguses oli 2.35 kilomeetri pikkuses müüris 27 kaitsetorni, mis olid valdavalt kolmekorruselised ja kuni 24 meetrit kõrged. Algselt ei olnud tornidel katuseid, kuid viimane korrus oli veekindel. Tornidel oli tuleasemed ja algelised käimlad. Enamus torne said nimed oma asukoha järgi, näiteks Sauna torn, Nunnadetagune torn, Munkadetagune torn, Tallitorn, Köismäe torn jne. Mõningad nimed on narrivad viited tornide tunnustele või funktsioonidele, mis andsid head algmaterjali paljudele legendidele. [3] Tornid on Pikk Hermann, Assauwe torn, Bremeni torn, Eppingi torn, Hattorpe-tagune torn, Hellemani torn, Kiek in de Kök, Kitsetorn, Kuldjala torn, Köismäe torn, Landskrone, Loewenschede torn, Munkadetagune torn, Neitsitorn, Nunnatorn, Paks Margareeta, Pika jala väravatorn, Pilsticker, Plate torn, Saunatorn,
ruumi vms) nimi. Nt Kukka kivi, Saja Hobuse puu, Laasma karjamaa, Leemeti mets, Raekoja plats, Põllu tänav, Kolm Õde (hoone), Inglisild . Mõnel kohanimeliigilgi on veel oma termin . Enim kasutatakse veekogunime ehk hüdronüümi (mere-, järve-, jõe-, soonimed) . Linnasiseste objektide jaoks on termin urbonüümid (tänava-, väljaku-, silla-, torni-, kiriku- jm nimed, nagu Pärnu maantee, Vabaduse väljak, Kivisild, Munkadetagune torn, Niguliste kirik). Kohanimede struktuuri, päritolu, muutumist ja levikut uurib toponüümia. Vahel öeldakse ka toponüümika, aga see sõna märgib veel mingi keele või piirkonna kohanimede kogumit, nt vadja toponüümika, Põhja-Tartumaa toponüümika. Kõigist onomastika osadest ongi Eestis kõige väljaarendatum ja tulemusrikkam toponüümia. Kohanimed, eriti väikekohanimed on valdkond, mida mõnel ajal ja mõnes riigis on seotud ideoloogiaga . Nõukogude ajal pandi
· Hellemani torn · Hinke torn · Karjavärav (pole säilinud, lammutati 1849. aastal) · Kiek in de Kök · Kitsetorn · Kloostrivärav (19. saj. lõpul rajatud läbipääs) · Kuldjala torn · Köismäe torn · Lippe torn (pole säilinud, asukohal uuemaaegne väravaava) · Loewenschede torn (ehitatud kokku hilisema müüri-äärse majaga) · Lurenburgi suurtükitorn (pole säilinud, lammutati 1767. aastal) · Lühikese jala värav · Munkadetagune torn · Neitsitorn · Nunnadetagune torn (ehitatud kokku hilisema naabermajaga) · Nunnatorn · Nunnavärav (pole säilinud, lammutati 1868. aastal) · Paks Margareeta · Pika jala väravatorn · Plate torn · Renteni torn (säilinud torni alaosa hilisema hoone sees) 12 · Saunatagune torn (säilinud osaliselt) · Saunatorn · Seegitagune torn (pole säilinud)
ja vahi- ning kaitsetornid Tallinna kaitsevööndi kaitsetornide loetelu Toompea põhjapoolselt nõlvalt alates: Nunnatorn Saunatorn Kuldjala torn Nunnadetagune torn Loewenschede torn Lippe torn Köismäe torn Plate torn Eppingi torn Grusbeke-tagune torn Renteni torn Wulfardi-tagune torn Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga Stoltingi torn Hattorpe-tagune torn torn Vana vene kiriku juures Bremeni torn Munkadetagune torn Hellemani torn Viru värav Suure zwingeriga Hinke torn Kuraditorn Assauwe torn Kitsetorn Kiek in de Kök Megede torn Tallitorn Seegitagune torn Saunatagune torn Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga ordulinnuse Stür den Kerli, Pika Hermanni, Pilstickeri ja Landskrone torniga ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni Sadamatorn. Linna ja linnust ümbritsevad vallikraavid, Snelli tiik Hirvepark Next