Saksamaal asendati vein õllega (ju oli õlu saksa kunstnikele hinge- ja kõhulähedasem), Venemaa ikoonimaalijad lisasid temperale omakorda leivakalja, sest arvata võib, et õlu või vein kulus munkadel muuks otstarbeks. Ent munakollase ja lahusti vahekord jäi igal juhul ja igal pool samaks. 3 Tänapäeval mõistame tempera all niisiis värvi, mitte sideainet. Sideaineks on tänapäeval kunstlik emulsioon. Maal, mis oli vanasti munatemperaga teostatud, vajas ilmtingimata lakkimist, kuna värvid lahustusid vees veel pikka aega. Tänapäeval on värvaine koostises peale muna ja kaseiini veel kiirestikuivavad õlid ja vaigud, mis muudavad lakkimise mittevajalikuks. Seega ei pea tänapäeva kunstnik temperatehnikat kasutades pildi värvide säilimise huvides pooltki seda vaeva nägema mis ennemuiste. Kõige levinumad on praegusajal muna-, kaseiin- ja kummiaraabiktempera. Kuni õlivärvide täiustamiseni XV
Tehniliselt valitses mosaiik. Sagenes ka freskotehnika kasutamine. Freskode erksavärvilisi figuure ümbritses kuldne taust, mis tegi ruumi pidulikuks ja sümboliseeris rikkust. Figuuride paigutus seintel allus eeskirjadele. Figuuride käsitluslaad on monumentaalne: seisavad otsevaates, endassesulgunult, keha peidetud jäikadesse riietesse, näod tõsised. Bütsantsi kunsti teisel õitseajal levis ikoonide maalimine. Neid maaliti laudadest alusele munatemperaga. Kunstkäsitöö Tõenäoliselt tõi Bütsantsile kõige rohkem kuulsust käsitöömeistrite looming. Kasutati kallihinnalisi materjale- kulda, hõbedat, emaili. Lääne-Euroopas hinnati kõrgelt bütsantsi riiet. Konstantinoopolist sai siidikudumise keskus. Vanavene kunst Bütsantsist kutsuti Venemaale eri alade kunstimeistreid. Ajapikku kasvas kohalike kunstnike osatähtsus ja ka rahvuslik omapära. Selle kõige silmatorkavamaid avaldusvorme on sibulkuppel. Arhitektuur
Erksavärvilisi figuure ymbritses kuldne taust.(rikkus, ruum pidulikuks) · Üksikfiguur ja selle paigutus kiriku seinl allus eeskirjadele. Küige kürgemal asetses Kristus, allpool paiknes Neitsi Maarja jne. · Kindlaks oli määratud nende poos, asukoht, riietuse värv. Figuurid seisavad otsevaates, endassesulgunult, keha peidetud riietesse, näod tõsised ja karmid. · Büts. Kunst oli õukondlikum kui selleaegne L-Eur. Oma. · Levis ikoonide maalimine. Maaliti laudadest alusele munatemperaga. Alusmaal oli yleni kuldne ja kumas läbi kujutise andes ikoonile salapära ja ebamaise ilu. Kunstkäsitöö · Suurimat kuulsust tõi Büts'le käsitöömeistrite looming. Kasutati Ag, Au, emaili (kalleid materjale.) · L-Eur. Hinnati kõrgelt büts. Riiet (kuldniidiga läbipõim. Siid) Kontant. Siidikudumise keskus. V-Vene kunst · Ajalugu võib alustada 9-10 saj. Kui tekkis Kiievi-Vene riik ja võeti vastu büts. Õigeusk. · Büts. Kutsuti Venem
olmelise idealiseerimise abil taevalikuks, madalmaalased tõid aga taevaliku olmelisse. Sageli on piltidel õpetlik, moraliseeriv tähendus. Madalmaade kunstnikele oli peamiseks eesmärgiks inimeste hingeelu avamine. Siin jäi kunstnik kauem käsitööliste hulka, tsunfti liikmeks, kui Itaalias. Tahvelmaalidena maaliti õlivärvidega suurem osa altarimaale ja väiksemas formaadis pilte, lähedalt silmitsemiseks, jõukate linnakodanike koduseintele. Võrreldes keskaegse munatemperaga kuivavad õlivärvid aeglasemalt. Õlivärvide segamine ja maalimine kihtidena võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid- võimaldades hästi anda edasi ülipeeni detaile. Jan van Eyk, koos venna Hubertiga maalis Genti altari. Traditsioonilised piiblistseenid on peen- maalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Kasutab värviperspektiivi: eespool olevad objektid on maalitud puhtamates ja sügavamates toonides, tagaplaanil aga murtud või külmemates
võimatuks. Saksamaal asendati vein õllega (ju oli õlu saksa kunstnikele hinge- ja kõhulähedasem), Venemaa ikoonimaalijad lisasid temperale omakorda leivakalja, sest arvata võib, et õlu või vein kulus munkadel muuks otstarbeks. Ent munakollase ja lahusti vahekord jäi igal juhul ja igal pool samaks. Tänapäeval mõistame tempera all niisiis värvi, mitte sideainet. Sideaineks on tänapäeval kunstlik emulsioon. Maal, mis oli vanasti munatemperaga teostatud, vajas ilmtingimata lakkimist, kuna värvid lahustusid vees veel pikka aega. Tänapäeval on värvaine koostises peale muna ja kaseiini veel kiirestikuivavad õlid ja vaigud, mis muudavad lakkimise mittevajalikuks. Seega ei pea tänapäeva kunstnik temperatehnikat kasutades pildi värvide säilimise huvides pooltki seda vaeva nägema mis ennemuiste. Kõige levinumad on praegusajal muna-, kaseiin- ja kummiaraabiktempera. Kuni õlivärvide täiustamiseni XV
annaabi.ee 
