nakkusega naistest sümptomeid ei esine. Trihhomonoosi põdevatel naistel tekivad sagedasemad tüsistused sünnitusel (nt enneaegne sünnitustegevus, lootekestade enneaegne purunemine ja enneaegne sünnitus). Nakkus võib levida ka lapsele (nt tüdrukutel tuppe). Meestel ei esine tavaliselt sümptomeid. Üksikjuhtudel võib siiski esineda kusiti põletikku, millega võib kaasneda valge eritis peenisest. Parasiidid võivad kusiti kaudu levida põide, eesnäärmesse või munandimanustesse ja põhjustada ka nende organite põletikku. Diagnoosimine Ägeda nakkuse korral võib vooluse põhjal panna esialgse diagnoosi. Tupest või kusitist võetud proovi uurimisel on näha pirnikujulised, viburitega mikroorganismid. Diagnoosi kinnitamiseks võib osutuda vajalikuks mikroorganismi kasvatamine laboris või spetsiaalne värving. Ennetamine ja ravi Parim kaitse trihhomonoosi eest on ohutu seks. Nakkuse saab tavaliselt kiiresti kontrolli alla antibiootikumidega, nt tablettide manustamisel
spermatogooniks. → esimesed jäävad spermatogoonideks ega arene edasi, nendest areneb edasi teisi spermatogeene → teised spermatogoonid jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed seemnerakud ehk spermid → igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. → pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril → spermide küpsemine kestab umbes 10 nädalat. → liiguvad munandimanustesse, seal on spermid 2-3 nädalat. → munandimanustes küpsevad nad viljastamisvõimeliseks Munarakud → suuremõõtmelised → toitaineterikkad →kaetud kestadega Ovogenees munarakkude areng → ovogeneeside paljunemine lõppeb looteeas. → Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. → moodustub 2 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad
tupe avaust osaliselt õhuke kest, mida nimetatakse neitsinahaks. Mõnemillimeetrine avaus neitsinahas laseb tupesekreedil ja menstruatsiooniverel tupest välja voolata. Neitsinahk rebeneb esimese suguühte ajal (seda nimetatakse defloratsiooniks), aga võib ka varem rebeneda (nt sportides, pettingu käigus, tampoone kasutades). Meeste sisesuguelundid · Kaks munandit munandites toimub mehe seemnerakkude ehk spermide valmimine, kust valminud spermid viiakse munandimanustesse säilitamiseks. Samuti toodetakse siin testosterooni meeshormooni · Munandimanused on spermatosoidide hoidlaks · Seemnejuhad on seemnevedeliku ja seemnerakkude juhteteedeks · Prostata, seemnepõieke toodetakse seemnevedelikku, mis on toitekeskkonnaks spermidele Meeste välissuguelundid · Kube meestel on kubemekarvkate rombikujuline, mitte kolmnurgakujuline, nagu naistel · Peenis peenis on nii eritamiseks kui ka sigimiseks
seemnetorukesi. Spermide moodustumine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Munandites tekib sadu miljoneid sperme ööpäevas, nii et mees jõuab oma elu jooksul toota tohutul hulgal sugurakke. Spermide küpsemine kestab umbes 10 nädalat. Küpsemise ajal liiguvad need vähehaaval seemnetorukeste õõnsuse poole. Tugirakud hoolitsevad nende toitainetega varustamise eest ning reguleerivad küpsemist. Lõpuks irduvad spermid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse. Munandimanustes on spermid 2-3 nädalat. Selle ajajooksul küpsevad nad viljastamisvõimeliseks. 9. Munarakkude eelisrakke nimetatakse ovogoonideks. Naisel lõpeb munarakkude eelisrakkude mitootiline paljunemine juba looteeas. Siis algab meiootiline jagunemine, mis peatub esimese jagunemise profaasis. Munarakkude edasine küpsemine jätkub alles puberteediperioodi saabudes. Sealt alates toimub munarakkude küpsemine tsükliliselt , st korraga toimub meioos ainult ühes rakus.
Sperma on spermid + seemnevedelik. Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakke. - ühed ei arene enam edasi - teised jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed semnerakud spermid. Spermide tootmine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Spremide küpsemine kestab u 10 nädalat. Lõpuks irduvad spremid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse. Seal nad on u 2-3 nädalat, kus nad küpsevad viljastamisvõimeliseks Munandimanuse juha lõpeb seemnejuhas, kus seemnepurske ajal liiguvad spermid mööda seemnejuha kusitisse. Spermide valmimine pole kehatemperatuuril võimalik, mistõttu asuvad munandid munandikottides väljaspool keha, kus temperatuur on madalam. Naise sugurakkude ehk munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. Ellasrakkude mitootiline jagunemine lõppeb looteeas.
Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi seemnejuhadesse 3)mööda seemnejuhasid kusiti poole liikudes lisanduvad spermidele seemnepõiekese ja eesnäärme poolt toodetud nõred 4)moodustub sperma 5)sperma väljub organismist sugutit läbiva kusiti kaudu (mitte kunagi samal ajal uriiniga) Sugunäärmed hakkavad poistel intensiivselt talitlema u 12-15 aasta vanuses, algab murdeiga e puberteet. Algab spermide moodustumine, suureneb meessuguhormoonide sünteesimine.
· Seemnejuhad (2)(sperma väljajuhtimine) · Seemnepõiekesed (nõre lisandub spermale, vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks) · Eesnääre (seemnevedeliku lisamine) · Purskejuha (selle kaudu toimub seemnepurse) · Joonis lk 136, 137 + tv joonis 15 102. Spermide teke ja kulg mehe organismis. Spermid tekivad munandites, liiguvad munandimanustesse, eesnäärmes lisatakse seemnevedelikku. 103. Nimeta naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded. Välimised: · Suured häbememokad (nad piiravad häbemepilu) · Väiksed häbememokad (piiravad tupeesikut)(sisemiste elundite kaitse) · Kliitor ehk korgaskeha (erektsiooni võimega) Sisemised: · tupp (nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee) · emakas (viljastunud munarakk areneb looteks)(loote kasvamine)
annaabi.ee 
