Linnad olid tavaliselt ümbritsetud müüriga või valliga. Rikkamaid linnu ümbritses kivist müür, aga vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. Kuna kõik inimesed ei mahtunud linna ära, siis elas vaesem elanikkond eeslinnades. Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde oli ehitatud ka raekoda, kus vahete-vahel peeti pulmasid. Enamus tänavaid olid muldkattega, ainult peatänavad on kaetud munakividega. Oludest sõltumata olid tänavad alati inimesi täis. Suurim inimeste kogunemiskoht oligi turuplats, kus alati midagi toimus. Seal kaubeldi, pidutseti ning hukati rahva ees inimesi. Ükskord tapeti üks mees, kiriku vara rüüstamise ning kirikuõpetaja peksmise pärast. Kirikus käidi igal pühapäeval jutlust kuulamas, kes ei käinud, sellele vaadati kohe viltu. Suurema osa hoonetest moodustasid külg küljes kinni olevad elumajad. Puumaju ehitada ei tohtinud, selle eest sai trahvi. Katus
Puurmani misa park jaguneb mitmeks osaks. Kige esinduslikum on lossi mbritsev nn. Puurmani misa park, mis kulgeb Puurmani alevikus piki Pedja je lnekallast. Parki piiravad phjast Tabiverest Laiusele ja lnest Puurmanist Tartu suunduvad maanteed. Pargi lnepoolset maanteega piirnevat klge ristab tellistest laotud pilkupdev mr, mille lunatipus paikneb osaliselt krohviga ketud vravatorn. Lunas on pargi piiriks osaliselt munakividega sillutatud lne-ida suunaline teelik. Pargi barokne alusstruktuur prineb 18. sajandist; barokkparki on 19. sajandi keskel romantismile iseloomulike vtetega mberkujundatud. Lossi mbritsev park on phja-luna suunal vljavenitatud ristkliku kujuga ning jaguneb tinglikult kaheks: eesvljak ja tagaosa. Pargi phjakljel, kummalgi pool sissesiduteed, asusid veel 19. sajandi teisel veerandil kaks 18. sajandist prinevat kivist aita, mida hendas kangialusega vravatorn. Tna thistavad sissesidutee alguses
Keskaegse linna tänavaid nimetati seisuste (Rüütli tn., Munga tn.), rahvaste (Vene tn., Saksa tn.) või talupoegade tegevusalade (Sepa tn., Pagari tn.) järgi. Samuti ka kõige iseloomulikemate tunnuste põhjal (Pikk tn., Lai tn.). Keskaegse linna tänavad olid porised ja täis igasugust prügi. Vihmasel ajal sai seal käia vaid kohmakates puukingades või kõrgetel porikarkudel Hiljem sillutati linna tänavad. Raekoja plats paeplaatidega, muud tänavad paekividega ja munakividega. Linnas ei olnud palju elanikke. Katkud ja nakkushaigused laastasid linnu rohkem kui maad. Siis vajas linn uusi elanikke. Linna põgenesid talupojad. Kes olid end linnas peitnud 1 aasta ja 1 päeva, said vabaks ja võisid jääda linna elama. Linna juhtis linna raad, eesotsas oli linnapea. Raad käis koos raekojas. Paljudes linnades peeti raekoja ees turgu. Raekojaplatsil toimusid ka koosolekud, mõisteti õigust ja viidi täide kohtuotsuseid. Keskaegne riietus
Kui soovid linna muuseumisaalidega põhjalikumalt tutvust teha, peaksid arvestama, et aega kulub seal mitu head tundi. Tegelikult saab ähmase ettekujutuse keisrite kodust juba üsna lühikese aja jooksul, kuna ehitised on teineteisega üpris sarnased ja eksponaatideks on peamiselt erinevad ehted ning nõud. Piletimüügist saab üürida ka kõrvaklappe, kust võib kuulata giidi juttu. 12 Kuna Keelatud linna pindala on suur ja tänavad kaetud munakividega, tasub sinna minnes jalga panna mugavad kingad ning kuuma ilmaga kaasa võtta piisavalt joogipoolist aga loomulikult võib oma tagavarasid täiendada ka linna kohvikutes ja erinevates kauplustes. Paleemuuseum on avatud poole üheksast nelja-viieni õhtupoolikul, ja sissepääs maksab aastaajast sõltuvalt 45-90 krooni. 1987-ndal aastal UNESCO maailmapärandite nimistusse kantud Keelatud linnas käivad praegusel hetkel taastamistööd ja näiteks marmorterrassil laiuv Ülima harmoonia saal oli
VI sajandil Hiinas leiutatud hobuserangid võimaldasid vedada suuri koormaid kaugetesse maadesse. Rangid pidid toetuma looma turjale, mitte aga rinnale, sest nii võimuks looma kõri kinni pigistada. Peagi vahetas hobune härja adra eest välja ja ka härjavanker asendati hobusevankriga. Kui võeti kasutusele naelutatavad hobuserauad, seda aga tehti umbes 100 aastat enne Kristust, võisid hobused vedada suuri veovankreid pikkadel ja sirgetel Rooma riigi teedel. Viimased olid sillutatud munakividega. Selliseid kaupu nagu teravili, kala, loomanahad, vill, kangad ja hiina siid võis nüüd vedada kaugetele laatadele(1, lk 12). Aurumasin Keskaja suurim saavutus energia alal oli aurumasina kasutusele võtmine, mille areng algas1688. aastal. 1788. aastal valmis inglise leiutaja James Watti universaalne, pöörlevate mehhanismidega käitamiseks sobiv aurumasin(vt lisa 3.). Seda masinat võis paigutada ükskõik kuhu ja see võis käitada igasuguseid tööstusseadmeid
Lohk kas kunstlik või looduslik. Ahtsate ohvrikivide lohud on põhjast karedad. Lohukividel on väikesed lohud läbimõõt 5-10 cm -, need siis kuntslikel. Lohukive u 1800, Assaku Nõiakivil on 405 lohku. Kivid dateeriti ära tänu kivikirstkalmete olemasolule, tavaliselt 1.saj e.Kr. Lätis 5, Leedus 6 ja Soomes 300 lohukivi. Kivikirstkalmed ja lohukivid enamasti Põhja-Eestis. Lohukivid = viljakuse kultus? Mõned lohud seotud päikesekultusega, teised suguelunditega. Lohud toksiti munakividega. Kumb tähtsam kas lohukivi või toksimise protsess? Surma register, iga surnu kohta lohk? Kivi välimus poel tähtis, paljudel suurem osa maa sees. Liukivi Eestis on neid kümmekond- ühe külje peal kaks siledat vagu, nagu oleks sealt allalastud. Seotud viljakusega, naised kes lapsi ei saanud, pidid palja tagumikuga sealt alla laskma tetud ööl. Kultuslikud allikad (rauaajal, kiviajal?) muutusid väga tähtsaks, kas ravimise vms otstarbel. Hiie allikas,
41 Välimus. Võru linn taotles territooriumi suurendamist, ka volikogus kiideti see heaks 1934. aastal, kuid riigivanema otsus tuli alles 1937. aastal laiendada linna administratiivpiirkonda 686ha võrra. Uued piirid hõlmasid Võru mõisa maid, Võrusoo piirkonda, raudteejaama alevikku, kasarmuid jaama taga, osa Kubija suvilatest. Linna elamute arv kasvas u 150 võrra. Enamus elamuid olid endiselt ühekorruselised puitelamud. Linnatänavad olid sillutatud munakividega. Kõnniteed olid laotud tellistest ja turuplatsi ümbruses olid valatud tsemendist. 1938. aastal sai valmis Võru Maavalitsuse hoone ja 1939. aastal Eesti Panga hoone.42 Elanikkond. Rahvaloenduse andmeil oli 1934. aastal Võrus elanud 5332 elanikku: neist 4855 eestlast (91 %), 171 venelast (3,2 %), 145 sakslast (2,7 %), 96 juuti (1,8%) ja 65 muud (1,3%). 43 Tööliste osakaal (eriti põllumajanduses) kasvas. Majandus. 1930ndate algul kasvas majanduskriisi tõttu kiiresti tööpuudus
annaabi.ee 
