Selle käigus saab suures koguses munarakke, mis pannakse laboris spermatosoididega kokku. Saadakse viljastatud munarakud, mille saab istutada emaslooma sisse aga see ei pea olema sama emane. Munarakke/embrüoid võib külmutaa ja pikka aega hoida. Embrüosiirdamist kasutatakse ka kloonimiseks, näiteks insuliinirikka piimaga lehmadega. Inimeste puhul ollakse skeptilisemad. Pooled juhtudest, mikse ei viljastuta, on mehe, teine pool naise süül. Kui munarakk ei jõua õigesti munajuhadest välja, saab selle kinni püüda ja kunstlikult viljastada. Kui on vähe elujõulisi seemnerakke, siis on võimalik ka seemneraku tuum otse munarakku viia. Kohe viljastudes ei teki ühe tuumaga viljastunud sügooti alguses on kaks tuuma, mis seejärel ühinevad. Surrogaatema on see, kes kannab teise organismi rasedust. Eesti seadused keelavad surrogaatemaduse. Kunstlikul viljastamisel pannakse tihti tagasi 2-3 embrüot, mis alati ei hakka
enda 23 kromosoomi sugurakkude ühinemise teel. Naise viljastumisvõimelist rakku nimetatakse munarakuks, kuid kasutatakse ka terminit ootsüüt. Mehe sugurakk on laialt tuntud kui seemnerakk, kuid kasutatakse ka terminit spermatosoid. Pärast ootsüüdi vabanemist naise munasarjast protsessi käigus, mida nimetatakse ovulatsiooniks, ühinevad ootsüüt ja spermatosoid ühes munajuhadest, mida nimetatakse sageli ka oviduktideks. Munajuhad ühendavad naise munasarjad emaka ehk üsaga. Ootsüüdi ja spermatosoidi ühinemise tulemusena tekib üherakuline sügoot. See tähendab "ühinenud" või "kokku liidetud". 3 Mehe seemnerakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest ning see võib kesta kõrge vanuseni. Kogu selle perioodi vältel on mees viljastumisvõimeline. Korraga väljub mehe
Vegetatiivne paljundamine o Taimedel o Seentel kasvusubstraadi nakatamine seeneniidiga o Loomadel kloonimine: Embrüokloonimine (sügoodi või embrüo jagamine kaheks või enamaks osaks Tuumkloonimine (keharakust võetakse tuum ja see asendatakse sügoodi tuumaga Suguline paljunemine: o Polüovulatsioon hormoonide abil kümnete munarakkude valmimine o Munarakkude eraldamine kehast munarakud loputatakse munajuhadest välja o Kehaväline viljastamine o Embrüode teke o Kahe embrüo siirdamine emakasse (sama metoodikat kasutatakse ka loomadel. Loomadel kannab see nimetust embrüo siirdamine, inimesel kunstlik kehaväline viljatamine) Areng Sünnieelne diagnostika: o Amnionivedelikest looterakkude võtmine ja uuring o Oscar meetod looteseisundi hindamine emaorganismist võetud hormonaalproovide alusel
Sügise poole, kui ema muneb vähem, on munad raskemad piima, kaanetamata haudmega peredes 285–527 mg. Peredes, kus toimus ja mesilased kooruvad tugevamatena. nn. salajane emavahetus (s.t. peres oli nii kaanetatud kui ka kaanetamata hauet) oli emakupus 736 mg toitepiima. Mesilasema sigimiselundid Erinevalt töölisvaglast kasvab emavagel edasi ka pärast kupu kaaneta- Ema sigimiselundid koosnevad kahest munasarjast, munajuhadest, mist. Kookoni võrkimise ajal pöördub ta peaga kupu põhja poole, et nee- seemnepaunast, limanäärmetest ja tupest. lata allesjäänud toitepiima. Kui kupu põhjas on Munasarjad paiknevad tagakehas ja koosnevad paljudest munatoru- Mesilasema pärast ema väljumist toitepiimajääke, annab dest. Headel emadel võib olla 300–350 munatoru. Arenemisjärk arenemine (ööpäevades)
(http://uus.miksike.ee/docs/elehed/8klass/elundkonnad/9-9-7-1.htm) Sigimiselundkond Ümarussid on üksikute eranditega lahksugulised loomad, mis tähendab, et isassugurakud valmivad isasloomas, emassugurakud aga emasloomas. Isasloomadel on isassuguelunditeks raiad, kus valmivad spermatosoidid; seemnejuha ja paiskejuha. Lisaks sellele on isasloomadel sugutuselund spiikula. Emassuguelundkond koosneb paarilistest munasarjadest, munajuhadest ning emakast. Emassuguava paikneb ussi kõhtmisel küljel. Sugutamisel juhib isasloom oma spiikula emaslooma suguavasse. Spermatosoidid liiguvad amööbisarnaselt. Emaslooma suguteedes moodustuvad munad, mille viljastumine toimub 6 seemnehoidlates. Munad kas väljutatakse emassuguava kaudu või jätkub nende areng emaslooma kehas. Kui need kehas arenevad, väljuvad emase kehast vastsed
konjugaat on 20cm, siis 20-9=11cm, seega tõeline konjugaat on 11cm). Naise suguelundid (organa genitalia feminina) Naise suguelundid jagunevad välisteks ja sisemisteks suguelunditeks. Välissuguelundid asetsevad tervikuna väljaspool vaagnaõõnt ning moodustavad naise häbeme, kuhu kuuluvad häbemekink, häbememokad ja kõdisti. Sisemised suguelundid asuvad väikevaagna õõnes. Nad koosnevad munasarjadest ja munajuhadest ning emakast ja tupest. Välissuguelundid Häbemekink on häbemeliiduse kohal asuv nahaaluse rasvkoe padjand, mida katab tüüpiline välisnahk. Nahk sisaldab higi- ja rasunäärmeid ning on alates puberteedieast kaetud karvadega. Häbemekink lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suurte häbememokkade eesmisi otsi ühendab eesmine kommissuur, tagumisi tagumine kommissuur. Suurte häbememokkade vahel on paar
annaabi.ee 
