Retsensioon Jüri Tuulik "Vares" 9.veebruaril käisin Kuressaare Linnateatris vaatamas Jüri Tuuliku poolt kirjutatud ning Raivo Trassi lavastatud etendust "Vares". Tükk esietendus 28.novembril Kuressaare Linnateatris. Osades Rauno Kaibiainen Mardu, Indrek Apinis - Vares Mihkel, Aime Käen Mummi, Aili Salong Luigi, Hannes Prikk Leemet, Mati Talvistu Kaalep, Piret Rauk - Liivi. Lugu räägib Abrukal elavast perest, mille noorim liige otsustab kodustada leitud varese. Lind toob aga probleemides olevale perele lisa muresid. Tüki jooksul hargnevad nii peresisesed suhted, kooruvad mineviku saladused ning muutub ka tiivulise käitumine. Lavastajatööga võis üldjoontes rahule jääda. Tegevus tõimus eri tasanditel ning lava oli täielikult kasutatud
mõtlesin, et varese eksisteerimine selles näidendis on veidi vilets, kuna väikese musta linnu asemel on laval mehemõõtu inimene, kes kätega üritab tiibade laperdamist järgi teha ja kellele on nokk pea külge kleebitud. Kuid pidin oma arvamust muutma, kui Apinist laval nägin. Lihtsalt hallikad riided ja nokamüts, piiratud sõnakasutus, kuid milline näitlemine! Kindlasti oli just tema selles etenduses minu lemmik. Kui lavale ilmus Mardu vanaema Mummi, tekkis tunne, et palgatud on ehtne talunaine. Mummi rollis oli Aime Käen ning mõtlesin, et on kaks võimalust ta kas võttis saarte murraku kursusi või ta räägibki nii. Kohati tekkis tunne, nagu mu vanavanaema oleks lavalaudadel taas ellu ärganud. Arvan, et selle murraku kasutamine andis talle tohutu eelise, sest tihti seostatakse saare elanikke just keelemurdega. Mardu ema Luigit mänginud Aili Salong oli minu arvates seekord lavalolijatest nõrgim. Ta ei
3. Kuidas põhjendas Mardu oma kooli sõpradele sadamas käimist? Ja mis oli selle tegelik põhjus? Mardu põhjendas, et käib sadamas suuri laevu ja kraanasid vaatamas. Tegelik põhjus oli, et Mardu ei saanud päevagi ilma Abrukat nägemata olla. 4. Kuidas leidis Mardu varese? Varesepoeg rippus kadakaladvas. Mardu tuli koolist ja leidis lõhutud linnupesa koos 4 linnupojaga õhtuhämaruses, kellest üks oli elus, kui ta koolist tuli. 5. Miks ei tahtnud Mummi alguses varest koju jätta? Varesel oli ühe tiiva peal valge jutt. Vanaema arvas, et see on saatuse märk, et see on äratehtud nonn ja käskis linnu uksese välja visata. 6. Miks ei sallinud Mardu Leemetit? Mardu arvas, et emal pole uut meest tarvis. Leemet jõi palju ja haises viina järgi. Leemet oli varesetapja. 7. Kes oli luigetapja ja miks teda nii kutsuti? Mardu vanaisa oli luigetapja. Kui Mardu ema oli noor jäi ta raskelt haigeks
Trikoo uimapuku Mina minä Tänavakingad kävelykengät Noorem vend pikkuveli Õhtukleit leninki Noorem õde pikkusisko Õlakott olkalaukku Onu eno Onu/tädi serkku ILM Poiss-sõber poikaystävä Aeglaselt hitaasti Tädi täti Ilm ilma/sää Tüdruksõber tyttöystävä Kiiresti nopeasti Vanaema mummi/isoäiti Külm ilm pakkanen Vanaisa isoisä Lörts räntä Vanem vend isoveli Muutlik muuttuu/vaihtuu Vanem õde isosisko Nõrk heikko/vähäinen Vanemad vanhemmat Pime pimeä Vennad veljekset Selge sekeä/kirkas Õed-vennad sisarukset Taevas taivas Tavaliselt yleensä Harrastused Torm myrsky Arvutiga mängmine tiedokonpeli
Meri oli see, mis teda rahustas. Ta loendas just purjekaid, kui Leemet tuli teda peole kutsuma. Kuid Mardu ei läinud. Alles siis, kui vanaema õhtul teda hüüdis, läks Mardu koju. Öösel kuulis poiss voodis olles, kuidas Leemet rääkis emale oma vareseloo. Leemet oli rüüstanud nooruses varesepesasid, ja sealt mune varastanud. Iga muna eest sai ta 1 rubla. Saapad, mille ta munade eest ostis maksid aga 121 rubla. Võib teha omad järeldused. Hommikul oli lind kadunud. Mummi arvas, et ju ta koos Leemetiga hommikul merele läks. Poiss rääkis mummile mis ta öösel oli kuulnud. Õhtul kui Leemet koju tuli, kahmas Mardu linnu ja pani ta puuri. Puurile pani ette aga tabaluku. Leemet tahtis poisiga paremini läbi saada ja kutsus ta järgmiseks päevaks merele. Poiss keeldus, kuigi ta väga tahtis merele minna. Järgmisel päeval viis Mardu Mihkli Abrukat vaatama. Mardu viis Mihkli ka pulle vaatama. Vares ei kartnud neid, vaid lendas ühele pullile selga
Peale roosiõli on Meister kasutanud nuluõli (parandab kudede verevarustust), männiõli (sobib hingamisteede probleemide korral), sidruniõli (peavalu korral), teepuuõli (suurendab immuunsust), rosmariini (suurendab vastupidavust, soodustab juuste kasvu) ning ylang-ylangi (peletab masendust ja närvilisust). Samuti saab meest abi, kui huuled on lõhenenud ning külmast või tuulest kahjustatud. Mesi koos taruvaigu ja vahaga ravib ka tülikat ohatist. Mummi talu peremees Aavo Meister meenutab, kuidas tema vend kurtis, et sööks mett hea meelega, aga see on liiga magus ja hakkab ruttu vastu. «Siis hakkasime katsetama ja meele lisandeid hulka panema,» räägib mees. Kõigepealt prooviti metsapihlakaid, mis jahvatati ja lisati meele. Pihlakate mõrkjas mekk ja magus mesi passisid niivõrd hästi, et seda segu tehakse seniajani ja see on paljude lemmik. «Sellega on hea lapsi mett sööma harjutada,» teab perenaine.
annaabi.ee 
