Mööda siledaks lihvitud kiviplaate sai vaarao samuti taevani tõusta. 5. Vaaraode mumifitseerimine - kuidas oli see seotud usundiga, milleks vajalik? VanaEgiptuses peeti väga oluliseks keha säilitamist pärast inimese surma. Vanad egiptlased uskusid, et pärast surma lähevad inimeste kehad taevalaotusse tähtede juurde, kus nad oma jumalatega kohtuvad. Seetõttu oligi oluline, et keha oleks ka pärast surma veel olemas. Et ära hoida laipade kõdunemist, kasutasid vanad egiptlased mumifitseerimist. Arvatakse, et mumifitseerimise kunst ei ole tulnud üleöö, selleks on kulunud mitmeid generatsioone. 6. Egiptuse poos - kirjelda! Kus see (reljeefikunst, pinnakunst, seinamaal) leidis kasutust? Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunst selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos.
Seepärast on laibal suur tähtsus nõidumisvahendina: elavad püüavad rakendada seal kätkevaid jõude oma huvides. Näit. kui surnuluuga hõõruda kätel kasvavat käsna, soolatüügast kaob see ära. Laiba jõud kandub üle ka temaga kokkupuutunud esemeisse ja mulda. Näiteks matusepaigast leitud kirstu naeltest tehtud västraga saab palju kala. Kui aga keegi jääb matmata, siis hakkavad tema luud oigama. Sellised luud tuleb korralikult maha matta, siis oigamine lakkab. Laipade mumifitseerimist ei tunta, küll aga algselt põletatakse surnuid, et vabastada laip neist vaenulikest võõrjõududest, kes põhjustavad surma. Surnutepõlemise järel levib laibamatus. Erilise tähtsuse evib koht, kuhu laip või tuhk maetakse. Seda austatakse kui surnu uut asupaika, sellesse kohta kanduvad üle ka laibas kätkevad jõud, mispärast see koht võib olla kardetav või ka jõuduandev. Seda kohta ei tohi rikkuda ega reostada, see on püha paik
sõjaväeteenistusega. Freskodel ja reljeefidel on näha nende sportlaste kohati väga lihtsad ja kondised kehad, seda on eriti hästi näha, võrreldes neid vanakreeka atleetide treenitud kehadega. Võib järeldada, et vanadele egiptlastele olid võitluskunstid maadlus ja poks rohkem mänguks, samuti meeldis neile vehklemine papüüruskeppidega. Vanad egiptlased uskusid elusse pärast surma. Nad alustasid surnute mumifitseerimist juba 30.sajandil e.Kr. Keha pidi olema mumifitseerimiseks täiuslikus vormis, kui isik sureb. Nad soovisid oma uude ellu astuda nii täiusliku kehaga kui võimalik, seega ei tohtinud kehal olla surmahetkel ühtegi vigastust. Niisiis ei saanud egiptlased tol ajal võitluskunste sel viisil treenida, et see oleks nende kehale arme jätnud ja seetõttu nad tegelesid nendega kergel kujul ja suhteliselt mänglevalt. 2.3.Minose Kreeta
kulendid liikuvad; Osa parasiite, osa saprobionte; Esindajad: limakud, ebalimakud ja nuuterseened Seente osa põllumajanduses.- üleval tekstis Parasiitseened ja taimehaigused.- Paljud seened parasiteerivad inimestel, loomadel ja eriti taimedel, põhjustades neil seenhaigusi. Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened jt. Seenhaigused, bakterhaigused, viirushaigused põhjustavad mädanikke, närbumist, laikusid, padjanteid, kirmeid, eritusi, mumifitseerimist, lehtede enneaegset varisemist. Protistid vetikad. Vetikate olemus, ehitustüübid ja levik. Vetikate kasutamine põllumajanduses.- suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t. mitte fülogeneetilisest) taimede jaotusest. Seetõttu kuulub vetikate hulka taksonoomiliselt väga kaugeid (erinevatesse eluslooduse riikidesse kuuluvaid) rühmi baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad,
· Sumeris oli kirjaoskus veidi laiemalt levinud. · Sumeris oli kuningas jumala ja rahvaste vahendaja, Egiptuses vajas vaarao võimu teostamiseks ametnikkonda. · Sumeris oli pigem linnatsivilisatsioon, Egiptuses oli tegemist pigem maaühiskonnaga. · Egiptuses usuti sünnipäraselt surematusesse ning pühendati palju energiat teispoolse elu ettevalmistamisele, sumeris elati pigem olemasolevas päevas ning hellitati lootust heale saatusele väljaspool hauda, mumifitseerimist ei praktiseeritud ning surnule pandi kaasa väga vähe. 2. Sumeri eepos ,,Gilgames" (kirjutamise aeg, tegelased, teemad jms.) Sumeri algupäraga akadikeelne eepos. Maailma vanim eepos. Üksikud kangelaslaulud on koondatud sisuliseks tervikuks. Tegevus sünnib ca 3000 ja 4000 piiril e.Kr. Pole teada, millal need lood tekkisid. Meieni jõudnud kirjapanekud pärinevad ~2100 eKr. Lõpliku kuju sai eepos hiljem. Eepos kirjutatud savitahvlitele. Eeposest on säilinud
annaabi.ee 
