· Tavaliselt kasutatakse männikoort, millest on puiduosakesed hoolikalt eraldatud ja mida on kontrollitud tingimustes komposteeritud vähemalt aasta. · Puukoorekompost on väga levinud substraat orhideeliste kasvatamisel. Multsimine on väga aeglane kompostimise viis. Multsiks nimetatakse õhukese kihina mulla pinnale laotatud materjali kihti. Multsiks võib olla põhk, turvas, paber, höövlilaastud, puulehed, niidetud rohi, saepuru, puukoor, killustik, kile, tekstiil jne. Multsimise eesmärgid: · Umbrohtumise ja mullakooriku tekke vältimine, · temperatuuri kõikumise vähendamine mullas (v.a. must kile) · mullaniiskuse parem säilitamine, · taimede varustamine orgaanilise väetisega (orgaaniliste multside puhul) · mulla mikroorganismide tegevuse intensiivistamine (orgaaniliste multside puhul) Kastmissüsteemid aianduses Voolikuga kastmine Vihmutamine Süsteem on kergesti teisaldatav.Vihmutamine on oluline võte öökülmakahjustuste vältimiseks
IV 1)Puuviljandus Eestis ja tuleviku suund; · Peamised puuviljakultuurid Eestis:,· ÕUN, · Ploom, · Maguskirss, · Hapukirss Viljapuu- ja marjaaedu kokku 1146 ha: · 150 ha õunapuid, · 1,3 ha ploomipuid, · 0,3 ha kirsipuid Vanemad õunaistandused on enamikus rajatud seemikalustel. · Aastatel 1996-2000 rajati ca 85% istandikest tugevakasvulistel pookealustel. · Pärast 2000. aastat on nõrga- ja keskmise kasvutugevusega pookealustele vääristatud 96% uutest istandikest. 2)Multsimise eesmärgid: 1) mullapinna umbrohtumise vältimine, 2) mullakooriku tekke vältimine, 3) temperatuuri kõikumise vähendamine mullas, 4) mullaniiskuse parem säilitamine, 5) taimede varustamine orgaanilise väetisega, 6) mulla mikroorganismide tegevuse intensiivistamine. Multside kasutamisega kaasnevad ohud : 1) orgaaniliste multside (männikooremults, põhk) lagundamisel kasutavad
12. Millised on inimtegevuse mõjutused kiirgus- ja soojusreziimile? Üldiselt põhinevad need aluspinna vahetusl soojenemisel või efektiivse kiiruse vähendamisel. Näiteks kasutatakse suitsukuhjasid ja lõkkeid toorest materjalist. Kuivades piirkondades võib külmadel öödel temperatuuri tõsta intensiivse kastmisega. 13. Kuidas mõjutab termilisi tingimusi mullapinna katmine? Sõltuvalt katte värviomadustest ja soojusjuhtivusest on multsimise e mullapinna katmise efekt erinev. Kuiva heinaga kattes alandab temperatuuri, kile põhjustab pealispinna soojenemist aga kile all võib muld olla jahedam. 14. Kuidas mõjutavad keskkonda niisutus ja kuivendus? Kunstlik niisutamine suurendab pinnase veesisaldust. See tõstab mulla soojusmahutavust. Muld muutub külmemaks, seda just suve alguses. Taimkate on paremini arenenud niisutataval alal. Liigniiskete mineraalmuldade kuivendamine toimib vastupidises suunas: liigniiskusest
Regulaarne lõikus soodustab heki tihedat kasvu. Noori hekitaimi tuleks lõigata tihedamalt, et moodustuksid uued võrsed ja tihe oksastik. Soodsaim aeg tagasilõikuseks on mai ja august ning talvekuud (Vaasa 2003). 35 Hooldus külvil Kõigepealt tuleks umbes meetrilaiune maariba umbrohtudest puhastada. Eriti hoolikalt on vaja eemaldada mitmeaastased umbrohud nagu nõgesed, oblikad jms. Seda võib teha käsitsi kitkudes või multsimise abil. Heki istutamiseks kaevatakse 40-50 cm laiune ja 30-40 cm sügavune kraav, kuhu tuleks laotada umbes 5 cm paksune kõdusõnniku või kompostikiht ning see maasse kaevata. Need ettevalmistavad tööd võiks teha juba enne istikute hankimist. Paljundatakse seemnetest, külvates neid kas sügisel või kevadel, viimasel juhul tuleb neid eelnevalt stratifitseerida Elujõulisuse suurendamine Hekkide puhul tuleb korralikult kasta kohe pärast püsivale kasvukohale istutamist
ega hakka alt laasuma. Regulaarne lõikus soodustab heki tihedat kasvu. Noori hekitaimi tuleks lõigata tihedamalt, et moodustuksid uued võrsed ja tihe oksastik. Soodsaim aeg tagasilõikuseks on mai ja august ning talvekuud (Vaasa 2003). 4.1.3. Hooldus külvil Kõigepealt tuleks umbes meetrilaiune maariba umbrohtudest puhastada. Eriti hoolikalt on vaja eemaldada mitmeaastased umbrohud nagu nõgesed, oblikad jms. Seda võib teha käsitsi kitkudes või multsimise abil. Heki istutamiseks kaevatakse 40-50 cm laiune ja 30-40 cm sügavune kraav, kuhu tuleks laotada umbes 5 cm paksune kõdusõnniku või kompostikiht ning see maasse kaevata. Need ettevalmistavad tööd võiks teha juba enne istikute hankimist. Paljundatakse seemnetest, külvates neid kas sügisel või kevadel, viimasel juhul tuleb neid eelnevalt stratifitseerida 4.1.4 Elujõulisuse suurendamine Hekkide puhul tuleb korralikult kasta kohe pärast püsivale kasvukohale istutamist. Et
annaabi.ee 
