saab tõdeda, et sellised asjad väiksemal määral on võimalikud. Üks hea näide selle kohta oleksid valimised, mis eriti Ameerika Ühendriikides sõltuvad annetustest, kogumisõhtutest, niinimetatud „kingitustest“. Andes presidendi-või senaatorikanditaatidele raha saavad suurkorporatsioonid tulevasi rahva poolt valitud saadikuid mõjutada endale meeldivas suunas. Kindlasti ei ole puudust ka väiksema kaliibriga ametnikest, inimestest, kes teatud summa või privileegide eest on nõus multinatsionaalseid firmasid aitama. Keskmise sissetulekuga elanikkonnale ja kõige madalamale ühiskonnakihile ei ole multinatsionaalsete korporatsioonide suur mõju hea. Paljud analüüsid (USA-s on 1971-2011 aastani tõusnud ühiskonnakihtide vaheline palgajaotus kõige rikkamate puhul 14%-lt 20%-ni, samal ajal kui keskklass on langenud 61%-lt 51%-ni) näitavad seda, et tänu sellistele mahhinatsioonidele ja tegudele, mis suurfirmad korda saadavad muutuvad vaesemad inimesed
Selle tekkepõhjus on linnaala laienemine elanike arvu suurenemisest kiiremini.), linnakeskuste taaselustamine, keskkonnaprobleemid. · Globaallinnad (S. Sassen) Maailmamajanduse põhikeskused (Sassen 1991; 2001), suured linnad, kuhu koonduvad kõrgema taseme teenused ja töökohad. Sasseni arvates on suurlinnadel (u. 35 linna) oluline roll globaliseerumise tootmises kasvanud rahvusvaheliste tehingute mastaap ja keerukus nõuab neid kõrgtasemel multinatsionaalseid peakortereid. Peamised tunnused: mitmekesised teenused; maailma tähtsaimad pangad ja börsid; suurimate rahvusvaheliste firmade peakontorid. · Kohaturundus. Koht kui bränd: identiteet ja imago. Brändi identiteedi funktsionaalsed, emotsionaalsed ja eneseväljenduslikud hüved Kohaturundus tähendab koha kujundamist-arendamist, viisil mis rahuldab selle sihtturgude vajadused. Kohaturundus on õnnestunud, kui linnaelanikud ja ettevõtted on rahul ja õnnelikud
Maailmamajanduse põhikeskused (Sassen 1991; 2001), suurte linnadega kuhu koonduvad kõrgema taseme teenused ja töökohad. Metropolid ja suured linnad on kujunenud väga tähtsateks käsu- ja kontrollikeskusteks globaalses majanduses (Castells 1989). Sasseni arvates on suurlinnadel (u. 35 linna) oluline roll globaliseerumise tootmises – kasvanud rahvusvaheliste tehingute mastaap ja keerukus nõuab neid kõrgtasemel multinatsionaalseid peakortereid. Peamised tunnused: mitmekesised teenused; maailma tähtsaimad pangad ja börsid; suurimate rahvusvaheliste firmade peakontorid. Praegu linna mõjutavad peamised protsessid 5 protsessi / tendetsi: globaliseerumine, võrguühiskond, polariseerumine, hübridiseerumine ja jätkusuutlikkus (nende sünergia võib olla vastuoluline). Maailma-, globaallinn Küberlinn “Duaalne linn” / “kaksipidine linn”
tuuakse järgmise argumendid: nad ei ole loodud rahvusvahelise lepingu alusel; neil puudub rahvusvaheline tunnustus; nad ei tegele ülemvõimu küsimustega, nagu seda teevad riigid. Multinatsionaalsete ettevõtete õigussubjektsuse pooldamiseks tuuakse järgmised argumendid: sõlmitud lepingud on rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on riik; lepingutes on tülide lahendamine osaliselt allutatud rahvusvahelistele instantsidele; eksisteerib kohtulahendeid, kus multinatsionaalseid ettevõtteid on peetud rahvusvahelise õiguse subjektideks. § 10. Üksikisik Klassikalises rahvusvahelises õiguse kehtis arvamus, et vaid riigid said olla rahvusvahelise õiguse subjektideks, mitte aga inimesed. Üksikisikute huvisid said kaitsta vaid riigid, st riik toimis vahendajana rahvusvahelise õiguse ja üksikisiku vahel. Tänases rahvusvahelises õiguses on esindatud arvamus, et inimene saab olla rahvusvahelise õiguse subjektiks piiratult ja erandjuhtudel. Valdav
loodud rahvusvahelise lepingu alusel; neil puudub rahvusvaheline tunnustus; nad ei tegele ülemvõimu küsimustega, nagu seda teevad riigid. Multinatsionaalsete ettevõtete õigussubjektsuse pooldamiseks tuuakse järgmised argumendid: sõlmitud lepingud on rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on riik; lepingutes on tülide lahendamine osaliselt allutatud rahvusvahelistele instantsidele; eksisteerib kohtulahendeid, kus multinatsionaalseid ettevõtteid on peetud rahvusvahelise õiguse subjektideks. De facto valitsused - Et tunnustamist ei peeta rahvusvahelise õigussubjektsuse absoluutseks eeltingimuseks, pooldatakse rahvusvahelises õiguses arvamust, et de facto valitused on olenemata nende tunnustamisest rahvusvahelise õiguse subjektid. Valitsusvälised organisatsioonid e vabaühendused on eraõigusliku iseloomuga ühendused,
annaabi.ee 
