Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mit...
endale kaasat nõudma, aeti ta eemale, kuna tal olid teises hõimus olles teised tõekspidamised kujunenud ja kehtis vere puhtana hoidmise reegel. Saurused arenesid, puutusid tihedamalt kokku ja õppisid teistelt liikidelt ellu jäämise võimalusi kas pole see siis multikultuursus? Samas võisid eri liikide loomad koos ühel väljal vett juua või söögipoolist otsida. Nähes aga, et süüakse ka endale võõraid "asju", söödi nälja ajal ka neid nii jäid loomad ehk ellu multikultuursusest kasu lõikamine. Ürgajal tohiti järglasi saada vaid oma hõimu inimestega teise hõimu liikmeid ei lastud enda hõimu lähedalegi. Nii võis juhtuda, et üks hõim arenes edasi kiiremini kui teine, kasutades kergemaid ja tulutoovamaid töövõtteid, tekkisid oma keeled ja kombed, hiljem ka riigid. Lõpuks tuldi selle peale, et kui üks teeb üht, teine teist tööd, saab töödega kiiremini valmis ning jääb aega ülegi. See tekitas omakorda kaubanduse eri hõimud, rahvused
Siin ei saa rääkida mitte ainult erinevatest kultuuridest, sest viimane on ju ainult sõna, väljendamaks palju laiemat kooslust. Ja kui ikka veel tahaks alustada algusest, siis võiks ju lehekülgede kaupa kirjutada (mida on ka tehtud palju), et mis see kultuur siis täpsemalt on. Seepärast ei jää ma siinkohal sügavasse ajalukku, vaid tulen oma aruteluga tänapäeva tagasi. Ehk siis kuidas on see nii kujunenud, et tänapäeval enam muust ei räägita kui multikultuursusest ja iga endast lugupidav riik tahab näida võimalikult mõistev ja teisi kultuure austav. Samas, kuidas on nii, et need riigid, kes on olnud liigagi mõistvad (võtame kasvõi meie lähinaabri Rootsi) on ometi hädas. Miks on nii, et multikultuursuse rikkus on ,,hea" ainult paberil. Miks on tegelikkuses sellega kaasnevaid mittemõistmisi palju rohkem ja kui aus olla, siis lõppu nendele probleemidele pole näha. Jah küsimus, küsimuse otsa, aga see
edendada sallivust nii nende omavahelises läbikäimises kui ka suhtluses riigiga. Multikultuursus kui mõttelaad rõhutab, et sallivus ühiskonna heterogeensuse suhtes on tänapäeval eriti oluline, kuna ka varem homogeensete ühiskondade demograafiline koostis on senisest mitmekesisem; selle üks eeldusi on, et uusi vähemusi ei tule tingimata põhielanikkonda assimileerida. Tänapäeva ühiskonnas on eri arusaamad multikultuursusest tinginud kaks näivas vastuolus strateegiat: Esimene keskendub suhtlemisele eri kultuuride vahel, mis loob multikultuursuse kultuurierisuste teadvustamise kaudu. Teine keskendub mitmekesisusele ja iga kultuuri omapärale. Kultuuriline kapseldumine võib kaitsta kohaliku rahvuse, kultuuri või piirkonna ainulaadsust, andes just sellega oma panuse ülemaailmsesse kultuurilisse mitmekesisusse.
Kasutatud kirjandus Kingisepp, L. Salu, K. Kaljola, K. (1998). Mängime eesti keeles. Metoodiline juhend eesti keele õppeks peredes. Avatud Hariduse Liit. 20 lk. Koplimaa, E. (1992). Laps ja lasteaed. Koolieelse kasvatuse kateedri teaduslike tööde kogumik. Tallinn: Tallinna Ülikool. 113 lk. Pere ja Kodu raamat. Mängime. Tallinna Raamatutrükikoda: AS Ajakirjade Kirjastus. 112 lk. Martin, M. (2003). Multikultuursus puudutab igaüht. Artiklite sari integratsioonist, multikultuursusest ja keeleõppest. [2009, mai 15]. http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=4097 Mänd, M. ( 2005). Mänge siit ja sealt. Tallinn. Ilo. 95 lk. Nunnukad (2009). Salmikesi lastele. [ 2009. Mai 7]. http://www.hot.ee/nunnukad/luule.html Saaremägi,A. (1996). Mõte liigub. Keelest ja Keeleametist. [2009, mai 13]. http://greta.cs.ioc.ee/~opleht/Arhiiv/Apr12/artikkel7.html Saar (2009) Simanson, R. (2009). Õpetaja tööd toetavad suhtlemisoskused. Tallinn 2009 Sõerd, J. (1992)
annaabi.ee 
