arvan ? Enamus inimesi on oma loomuselt laisad, see on loogiline. Teleka ees üle 3.5 tunni lösutamist on suhteliselt mugav, mis ei nõua ka erilist pingutamist ja on meelelahutuslik. Saateid leidub telekanalitelt igale maitsele. Kui sind huvitavad reklaamid, vaimuvaesed saated, thriller ja actionfilmid ning seebikad, siis neid saad jälgida TV3st ja Kanal 2st. Kui aga huvitab poliitika, kultuur või mõni seriaal tuntud Eesti näitlejaga, see vaatab ETVd. Mullusega võrreldes Eesti telekanalite vaadatavus langes, aga imestada ei ole midagi. Vaadates kahe esimese kanali dokumentaalfilme, on näha igasuguseid veidrusi ja traagilisi õnnetusi, mis ajavad judinad peale. Kanal 2e ja Tv3e üks kõige negatiivsem külg minu arvates on see, et televisioonis puudub korralik lastesaade või hommikused multikad. Arvan, et enamus vanemad nõustuvad, et hommikuti näidatakse kohutavaid
Meediavabadus eesmärk või hädaoht? 24. aprillil 2010 avaldas Postimees muljetavaldava uudise: ,,Eesti hinne Freedom House'i ülemaailmses meediavabaduse edetabelis on võrreldes mullusega paranenud ühe punkti võrra 16-lt 15-le skaalal, kus parim oleks 0 ja halvim 100. Ülemaailmses edetabelis tähendab see Eestile 14. kohta 195 riigi seas." Kas see on uudis, mille üle eestlased peaksid suurt uhkust tundma või on meediavabadusel ka negatiivseid tagajärgi? Kuidas mõjutab ajakirjandus inimeste argielu ning milliseid meediakanaleid võib nüüdisajal usaldada? Tänapäeva infoajastul on meedial tohutu mõjujõud. Pea igal perel on olemas kas
Hea teeninduse vili on rahulolev klient. 7 Teeninduskultuur homme Uuring näitab, et 2011. aastaks tekib Eestis kõige rohkem uusi töökohti töötlevas tööstuses, hotellides ja restoranides ning jaemüügi alal. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud uuringu järgi kasvab 2011. aastaks töökohtade arv Eestis võrreldes mullusega 27 500 võrra ning ulatub 623 000ni. Kõige rohkem vajavad kuue järgneva aasta jooksul uusi töötajaid hotellid ja restoranid kokku 7100 inimest. Peale hotellide ja restoranide vajab üha rohkem töölisi ka jaekaubandus. Järgmise kümnendi alguseks tekib juurde umbes 4800 uut töökohta. (Tooming, U. Postimees, [http://www.heateenindus.ee/?385] 13.10.08) Tarbijaskonna sissetulekud kasvavad, mis võimaldab ettevõtetel oma tooteid ja teenuseid tõhusamalt müüa
» Statistika näitab aga enam kui kaheprotsendist hinnalangust. Näiteks jahu ja jahutooted, sh leib-sai, on jäänud enam-vähem samale hinnatasemele. Lihatooted on aga endiselt kallinenud ka novembris. Trasanovi väitel on ka värske kala kuuga kallimaks läinud. «Soodusmüüke on ilmselt vähem olnud ja 49-kroonist forelli ei ole novembris näha olnud,» nentis ta. Kaup, mis aga aastaga on oluliselt kallinenud, on Trasanovi sõnul näiteks taimeõli hinnatõus mullusega võrreldes 35 protsenti. Kuu võrdluses on taimeõli hinnamuutust keerulisem hinnata. Tarbijahinnaindeksi langus oleks aga veelgi suurem olnud, kui soojusenergia poleks novembris 5-protsendilise hinnahüppe teinud. SEB analüütiku Ruta Eieri sõnul ei maksa loota, et hinnad jäävadki nüüd kuust kuusse püsivalt langema juba jaanuaris tuleb taas märgatavalt rohkem raha välja käia eluasemekulude eest. Hindade alanemine võrreldes oktoobriga ei ole Eieri hinnangul üllatav, sest
2005. aastast alates on Eestis ellu viidud ökoloogilist maksureformi, mille eesmärk on maksustada rohkem keskkonnakoormust ja vähendada tööjõu maksustamist. Keskkonnamaksude arvepidamine, andes ülevaate keskkonnamaksude jaotusest tegevusaladesse ja sektoritesse maksjate järgi, võimaldab analüüsida keskkonnamaksude koormust ja ökoloogilise maksureformi rakendamist Eestis. 77 Mullusega võrreldes saavad kutselised kalurid tänavu merel püüda rohkem räime ja turska, piirijärvedel aga rohkem latikat, särge ja rääbist. Möödunud aasta oktoobris Luksemburgis kokku lepitu kohaselt suureneb Läänemere avaosas Eesti räimepüük 2014. aastal 25 protsenti, 2533 tonni võrra ehk 12 664 tonnini. Liivi lahes võib tänavu räime püüda 66 tonni rohkem ehk 14 186 tonni. Kilupüüki soovis Euroopa Komisjon läbirääkimiste alguses kärpida 11 protsenti ehk 25 442 tonnini
annaabi.ee 
