Mulla uurimine algas 18. saj., kuulsaim mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullatekketeguritest. 1994 võeti Rio de Janeiros ÜRO poolt vastu kõrbestumistõrje konventsioon kaitsmaks mulda ja vett kogu maailmas. Mullateadus mulla omaduste tundmine: millest koosneb, mis organismid seal elavad. Mulla omadused seotud kõigi ainete ringega, muld on avatud õhule ja sademetele, avatud kivimitele, seotud globaalprobleemidega: happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt, säästlik kasutamine. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises
mandrijää pealetungi tõttu.kliima-mõj oluliselt murenemisprotsesse,parasvöötmes mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on sekundaarsed alumosilikaatsed savimineraalid.Troopikas toimub aktiivne keemiline murenemine.*Ilmastik, eelkõige sademed ja temp mõjutab nii taimestiku tekkimist mullale kui ka mullasisest bioloogilist aktiivsust.*soojas ja niiskes kliimas toimuvad bioloogilised protsessid kiiresti, jahedas ja niiskes kliimas aeglaselt. Organismid-mullatekketeguritest on taimkate üks olulisematest, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toitelemente ning vett*mullaelustik kujundab aktiivselt mullaruumi, loomad ja taimede juured rajavad käike ning segavad mulda.*organismide eritised toimivad mullas kleepainetena,mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri.Inimtegevus-inimtööga loodud kõrgema viljakusega kultuurmullad taluvad paremini sagedast harimist ja kõrgemaid
lahused. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevad liivateradest savi. Kui kivimid murenevad lähtekivimiteks, siis on see mulla tekkimise algus. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida saavad hakata oma elutegevuseks kasutama taimed ja mikroorganismid. 2. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; Passiivsed mullatekketegurid: · Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mullalõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. · Reljeef: Tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil.
8. analüüsib maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes)kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; 9. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; MÕISTED PEDOSFÄÄR 10. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; 11. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; 12. teab peamisi mullaprotsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine; 13. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; 14. tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; 15. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla
Viimane hakkas vaatama, mida taim vajab lisaks looduslikele elementidele. Selle suuna rajajaks peetakse Justus von Liebig’it (1840). Kui varem arvati, et taim toitub otse huumusest, siis Liebig tõestas taimede mineraal toitumise - taimed võtavad mullast mineraale, mille töötlevad ümber orgaaniliseks aineks. Geneetilise mullateaduse rajaja V.V. Dokutðajev (1846-1903), tema koolkondlased P.A. Kostõtðev (1845-1895) ja N.M. Sibirtsev (1860-1900) töötasid välja õpetuse mullatekketeguritest. Ta koostas esimese muldade teadusliku klassifikatsiooni. Talle kuulub ka muldade geograafilise seaduspärasuste formuleerimise au. Kostõtðev on Venemaa agromullateaduse rajaja. Sibirtsev koostas esimese geneetilise mullateadus õpiku. Mujal maailmas. Edmund Ruffin (1832) avaldas raamatu „An Essay on Calcareous Manures“ Eestis 1806 Johann Krause hakkas TÜs õpetama mullateadust. 1829 Johann Friedrich
W.van Hellmant – 1699.a – münt- esimene teadaolev kirjutis mulla kohta, millist mulda see taim tahab . Justus von Liebig (1840) - taimede mineraaltoitumise teooria – taimed võtavad mullast mineraale, mille töötlevad ümber orgaaniliseks aineks; taimed saavad kätte ainult vees lagunenud mineraalid (enne peab huumus lagunema); geneetilise mullateaduse rajaja Geneetilise mullateaduse sünd Venemaa 1870ndad V.V. Dokutšajev (1846-1903) – õpetus mullatekketeguritest P.A. Kostõtšev (1845-1895) – agronoomiline mullateadus N.M. Sibirtsev (1860-1900) – esimene geneetilise mullateaduse õpik Edmund Ruffin (1832) - avaldas raamatu “An Essay on Calcareous Manures” Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust. Johann Friedrich Schmalz (1829) - rajas Vana-Kuuste katsejaama(I Venemaa katsejaam); hakkas lugema agrokeemia kursust Anton Nõmmik (1919) – hakati TÜ-s õpetama eesti keeles, lõi mullateaduse kateedri, TÜ
Kliima. Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained, nim sialliitseks. Kuna kõik taimedele vajalikud elemendid leiavad ärakasutamist ning järele jääb ainule alumiiniumirohke boksiit, nimetatakse seda alliitseks. Ilmastik, eelkõige sademed ja temperatuur, mõjutab nii taimestiku tekkimist mullale kui ka mullasisest bioloogilist aktiivsust. Organismid. Mullatekketeguritest on taimkate üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Mida rohkem on mullas biomassi, seda suurem on mulla bioproduktsioonivõime, sest orgaanilise aine lagunemiselvabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Inimtegevus. Arvestades asjaolu, et 2/5 maismaa pinnast on taimekasvuks liiga külm, kuiv, niiske või mägine, ning seda, et mullateke on ajaliselt väga pikk protsess, tuleks
7)Mulla kartograafia- teadus muldade kaardistamise küsimustest (millises mõõtkavas, millistes ühikutes ja millise klassifikatsiooniga kaardistada). Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mullateaduse areng maailmas ja Eestis: · Woodward van Hellmant 1699 münt · Justus con Liebig 1840 taimede mineraaltoitumine · V.V. Dokutsajev 1846-1903 õpetus mullatekketeguritest · P.A. Kostõtsev 1845-1895 agronoomiline mullateadus · N.M. Sibirtsev 1860-1900 esimene geneetilise mullateaduse õpik · Anton Nõmmik- koostas Eesti kohta esimese agrogeoloogilise suunitlusega kaardi (1924) · Alfred Lillema- koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi Eesti kohta (1946) · Oswald Hallik- uuris happeliste muldade levikut Eestis ja kõikvõimalikke lubiaineid happesuse likvideerimiseks, muldade lupjamisele aluspanija.
Lisaks sisaldab graniitset materjali ja devoni materjali - kvartsi. · Lõuna-Eesti punakaspruun, nõrgalt karbonaatne või karbonaadi vaene materjal. Koostis: graniitne materjal, lubjakivi- dolomiitne materjal, devoni materjal · Kagu-Eesti pruun karbonaatne moreen. Koostis: kristalsete kivimite murendmaterjal, devoni materjal, lubjakivi e. räha tükid. V.V.Dokutsaev geneetilise mullateaduse rajaja. P.A. Kostõtev ja N.M. Sibirtsev töötasid välja õpetuse mullatekketeguritest P.A. Kostõtev - Venemaa agromullateaduse rajaja. Sibirtsev - koostas esimese geneetilise mullateadus õpiku Edmund Ruffin (1832) avaldas raamatu ?An Essay on Calcareous Manures? Eestis 1806 Johann Krause hakkas TÜs õpetama mullateadust. 1829 Johann Friedrich Schmalz rajas Vana-Kuuste Põllumajandus Instituudi ja hakkas lugema agrokeemia kursust. 1919 Anton Nõmmik sai TÜs mullateaduste agrokeemia kateedri juhatajaks. 1944 Osvald Hallik jätkas peale sõda Nõmmiku tööd
- eriti intensiivne palavas ja niiskes kliimas. Murenemise tähtsus mäestikud tasanduvad ja tekivad tasandikud. Oluline lüli kivimite ringes (eeldusex settekivimite teke). Lähtekivimi murenemisel tekib murend, mis on eeldusex mulla tekkele, see omakorda elukeskkonnaks mulla organismidele. b) Iseloomusta mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus. MULLA KOOSTIS MULLAPROFIIL MULLA KUJUNEMINE LÄHTEKIVIM Annab mullale mineraalse On mineraalne alus, Kujuneb aluspinnas koostise ja määrab kivine, leidub liiva
W.van Hellmant 1699.a münt- esimene teadaolev kirjutis mulla kohta, millist mulda see taim tahab . Justus von Liebig (1840) - taimede mineraaltoitumise teooria taimed võtavad mullast mineraale, mille töötlevad ümber orgaaniliseks aineks; taimed saavad kätte ainult vees lagunenud mineraalid (enne peab huumus lagunema); geneetilise mullateaduse rajaja Geneetilise mullateaduse sünd Venemaa 1870ndad V.V. Dokutsajev (1846-1903) õpetus mullatekketeguritest P.A. Kostõtsev (1845-1895) agronoomiline mullateadus N.M. Sibirtsev (1860-1900) esimene geneetilise mullateaduse õpik Edmund Ruffin (1832) - avaldas raamatu "An Essay on Calcareous Manures" Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust. Johann Friedrich Schmalz (1829) - rajas Vana-Kuuste katsejaama(I Venemaa katsejaam); hakkas lugema agrokeemia kursust Anton Nõmmik (1919) hakati TÜ-s õpetama eesti keeles, lõi mullateaduse kateedri, TÜ
.................................................................................................................................. 18 10. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; ........................................................................................................................................ 18 11. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; .................................. 18 2 12. teab peamisi mullaprotsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine; ............ 20 13
annaabi.ee 
