Tugev 1-1,5 m kõrgune taim Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga (sinakasrohelised, siledad) Lehealus ümbritseb vart poolest saadik. Õitsevatel taimedel jäävad rapsi avatud õied avanemata õiepungadest allapoole. Kõdrad paiknevad peaaegu horisontaalselt Seemned mustad kuni tumepruunid Suurelt osalt on (2/3...3/4) isetolmneja. Ülejäänud osa vajab viljastumiseks teise õie tolmu Talirapsi kasvutingimused Toitainete vajadus: Mullastikutingimuste suhtes ristõieliste taimede hulgas üks nõudlikumaid Mulla happesus peab olema leeliseline; üle 6,0 Optimaalseks lämmastikuannuseks on rapsil 100...120(140) kg/ha Sobivad eri tüüpi soodsa niikusreziimiga mineraalmullad Ei sobi turvasmullad Eelviljaks sobivad must- ja haljaskesa, ristik, põldheina segu, varajane oder KÜLVIKORD JA EELVILI Külvikorra puhul tuleks silmas pidada järgmist: Aega talirapsi eelmisest kasvatamisest. Vahe peaks olema 4...6 aastat
Mida rohkem kordusi,seda tõesemad tulemused. *Nõu ehk vegetatsioonikatsed – viiakse läbi 2...20 kg mulda mahutavates nõudes, vegets või kasvuhoonetes, kus üks nõu asendab ühte põldkatselappi. Puudus suur töö ja ajakulu. *Tootmiskatsed – kontrollitakse väetistarbe määramise meetodite põhjal tehtud soovituste usaldusväärsust tootmises. Osa põllust jäetakse väetamata, teisi osasid soovitud väetisega. Katseribad peavad paiknema mullastikutingimuste muutumise suunas(nt langus) *Mulla keemilise analüüsi meetod – kõige enam levinud väetistarbe võte, põhineb mullas olevate taimedele omastavate toiteelemendi sisalduse määramisel mullalahusest. *Taimede analüüsi meetodid: taimede üldanalüüsi meetod; ekspressmeetod(koemahlast); visuaalne meetod(indikaatortaimed abiks; N puudusel kurk, kartul, mais, must sõstar ja õunapuu. P puudus peete, tomat, naeris, õunapuu
o Nõu ehk vegetatsioonikatsed viiakse läbi 2...20 kg mulda mahutavates nõudes, vegets või kasvuhoonetes, kus üks nõu asendab ühte põldkatselappi. Puudus suur töö ja ajakulu. o Tootmiskatsed kontrollitakse väetistarbe määramise meetodite põhjal tehtud soovituste usaldusväärsust tootmises. Osa põllust jäetakse väetamata, teisi osasid soovitud väetisega. Katseribad peavad paiknema mullastikutingimuste mutumise suunas(nt langus) o Mulla keemilise analüüsi meetod kõige enam levinud väetistarbe võte, põhineb mullas olevate taimedele omastavate toiteelemendi sisalduse määramisel mullalahusest. o Taimede analüüsi meetodid: taimede üldanalüüsi meetod; ekspressmeetod(koemahlast); visuaalne meetod(indikaatortaimed abiks; N puudusel kurk, kartul, mais, must sõstar ja õunapuu
Mikroorganismid etendavad väga tähtsat osa süsteemi “muld-taim-väetised” toimimisel. Mullaorganismide arvukus on mullas väga suur ja sõltub mulla kultuuristatuse astmest: 1g mullas on 1...10 miljardit mikroorganismi. Mikroorganismid on paljude biokeemiliste protsesside toimumise aluseks mullas. Paljudel mullas elunevatel organismidel on võime siduda õhulämmastikku. Kõige aktiivsemalt teevad seda liblikõieliste taimede juuremügarates elavad mügarbakterid. Soodsate mullastikutingimuste (neutraalne mulla reaktsioon) ja küllaldase energeetilise materjali (huumusrikas muld) olemasolu korral võivad liblikõieliste taimede juurtel elunevad mügarbakterid siduda lämmastikku aastas 100...200kg/ha kohta. Lämmastikku võivad siduda ka paljud mullas vabalt elunevad mikroorganismid, millised pole seotud mingi kindla kultuuriga. Aastas võivad nad siduda kuni 50kg õhulämmastikku ha kohta. Joonis 2. Mullaorganismid ja nende koosseis.
17 Happelise depositsiooni mõju loodusele sõltub suurel määral pinnase omadustest. Kõige suurema puhverdusvõimega on karbonaatsel lähtekivimil (näiteks paas) paiknevad mullad, samas kui graniitsed kivimid ja turvas hapestumist ei pidurda. Euroopas asuvad kõige tundlikumad alad Skandinaavias, Kesk-Euroopas ja Suurbritannias (Maasikmets 2004: 38). Happestumine mõjutab metsaökosüsteeme peamiselt kaudselt läbi mullastikutingimuste halvenemise. Nimelt uhutakse happelisest mullast välja taimedele vajalikud toitained (Ca, Mg, K, Na, Mn jt) ja liikvele pääsevad taimede ning mullaorganismide jaoks mürgised metallid, näiteks Al ja Hg. Puid ja taimi ohustavad ka gaasilised ja , mis kahjustavad nende lehti. Kõigi nende tegurite tulemusel taimede kasv aeglustub, nende lehed kolletuvad enneaegselt või kukuvad koguni küljest ja nad muutuvad kaitsetumaks
nugiline) toitub teise organismi (peremehe) kehavedelikest, kudedest või seedunud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt (nt. voodilutikas), perioodiliselt või kogu elu vältel ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. Paröökia e. manulus kommensalismi vorm, mille puhul üks loomaliik sallib oma pesas või muus rajatises teist liiki loomi. Nt. sipelgapesas elab msg. sipelgamanulasi. Pedoindikatsioon mullastikutingimuste tuvastamine organismide, pms. õistaimede järgi. Pedosfäär biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. P-i kuuluvaks loetakse ka metsakõdu ja turvas. P-i tüsedus võib küündida mõnest sentimeetrist mitme meetrini. Peinotsönoos e. vaegkooslus äärmuslikes toitetingimusis kujunev liigivaene, kuid hästi kohastunud liikidega kooslus (nt. raba).
annaabi.ee 
