Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mullaseisund" - 6 õppematerjali

Mullateaduse I KT
6
docx

Mullateaduse I KT

Kleepuvusest sõltub eriveotakistus. Suurim on savidel. Mullapaisuvus - omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumusesisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Suur paisumine vigastab taimi paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mullastruktuuri. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mõõdetakse dünamomeetriliselt. 0,2-0,6 kg/cm². Mullaküpsus - mullaseisund, mille juures ta sobib harimiseks. Küpsuse kiiremaks saavutamiseks oleks vaja suurendada aurumist mullapinnal, selleks kasutatakse mullalibistamist. Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud. Mikroagregaadid -0,25 mm makroagregaadid 0,25-20 mm. Struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide (liivsavi või savi lõimis)

Maateadus → Mullateadus
132 allalaadimist
Mullateaduse konspekt
14
pdf

Mullateaduse konspekt

Suurim on savidel.
 Mullapaisuvus - omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumuse- sisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Suur paisumine vigastab taimi paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mullastruktuuri. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mõõdetakse dünamomeetriliselt. 0,2-0,6 kg/cm².
 Mullaküpsus - mullaseisund, mille juures ta sobib harimiseks. Küpsuse kiiremaks saavutamiseks oleks vaja suurendada aurumist mullapinnal, selleks kasutatakse mullalibistamist.
 Mullastruktuursus - mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaati-deks. Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud. 31. Mullavee liigid. 


Loodus → Eesti mullastik
15 allalaadimist
Mullateaduse kospekt
25
doc

Mullateaduse kospekt

Suurim on savidel. Mullapaisuvus ­ omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumuse- sisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Suur paisumine vigastab taimi paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mullastruktuuri. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mõõdetakse dünamomeetriliselt. 0,2-0,6 kg/cm². Mullaküpsus ­ mullaseisund, mille juures ta sobib harimiseks. Küpsuse kiiremaks saavutamiseks oleks vaja suurendada aurumist mullapinnal, selleks kasutatakse mullalibistamist. Mullastruktuursus ­ mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaati-deks. Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud.

Maateadus → Mullateadus
176 allalaadimist
Mineraloogia kontrolltöö
34
doc

Mineraloogia kontrolltöö

Kleepuvusest sõltub eriveotakistus. Suurim on savidel. Mullapaisuvus - omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumuse- sisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Suur paisumine vigastab taimi paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mullastruktuuri. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mõõdetakse dünamomeetriliselt. 0,2-0,6 kg/cm². Mullaküpsus - mullaseisund, mille juures ta sobib harimiseks. Küpsuse kiiremaks saavutamiseks oleks vaja suurendada aurumist mullapinnal, selleks kasutatakse mullalibistamist. Mullastruktuursus - mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaati-deks. Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud. agregaatide jaotus suuruse järgi:

Maateadus → Mullateadus
93 allalaadimist
Maaviljeluse konspekt eksamiks
72
docx

Maaviljeluse konspekt eksamiks

sügavuselt); kultuurid külvatakse nende tavalisest külviajast veidi hiljem (1-2 näd) 77. Äestamine (pimeäestamine). Äestamise mõju umbrohtudele. Nt Äesatmine tõrjub paremini madalajuurelisi ja väikeseseemnelisi umbrohtusid. (mailane, vesihein, põldkannike) 78. Äestamise efektiivsust mõjutavad tegurid (umbrohtude kasvufaas, umbrohtude liik, kultuuride arengustaadiumid, ilmastikutingimused, mullaseisund, töökiirus, töösuund). Efektiivsem siis, kui umbrohi on idulehtede faasis. (60-70%) Suuremas kasvufaasis olevate umbrohtude puhul peaks harimisriistade tööorganid olema tugevamale survele reguleeritud. Äestada tuleks kas enne kultuurtaimede tärkamist või siis, kui taim on juba korralikult juurdunud. (Teraviljadel 3 lehe staadiumis) Äestada tuleks kuiva ilmaga, keskpäeval. Mida suurem liikumiskiirus, seda tulemuslikum töö.

Põllumajandus → Põllumajandus
74 allalaadimist
Üldise taimekasvatuse kogu materjal
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

on selles osas oder. Vedrupiidega äkked on tööriistad, mis on universaalsed ja sobivad peaaegu kõikidele muldadele ja kultuuridele. Äkke töö annab soovitava tulemuse ainult kuiva ilma ja parasniiske mulla puhul. Äkked sobivad paremini kergete ja keskmise lõimisega muldadel kui savi- ja rasketel liivsavi muldadel. Muld peab olema murenev ja sõmer ning mitte liigniiske (pigem võib olla kuiv ja tolmata). Raskematel muldadel ei ole küsimuseks mitte ainult sademed, vaid ka mullaseisund. Sõmeraline muld võimaldab edukamalt seda tööd teha. Mehaaniline umbrohutõrje ei anna rasketel ja kooriku tekkele kalduvatel muldadel mitte iga harimisriistaga rahuldavaid tulemusi. Harimisriistu, mis peaksid umbrohtusid mullaga katma, ei suruta siis mulda piisavalt. Ka agressiivselt töötavate piidega harimisriistad ei paranda antud juhul oluliselt tulemust. See võib aga võrsumise lõpufaasis teostades kahjustada oluliselt kultuurtaimi ja vähendada saaki.

Botaanika → Taimekasvatus
250 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun