taimejuured terveks päevaks kindlustatud piisava veekogusega. Taimekaitse(kahjurid,haigused): Enne seda, kui tuua pelargoon aeda või rõdule, tuleb teostada profülaktiline töötlemine fungitsiididega, kuna need taimed on vastuvõtlikud sellistele haigustele nagu pelargooni rooste, jahukaste ja ebajahukaste. Kõige sagedamini kahjustab seda taime punane võrgendilest, lehetäi ja valgetiib. Pelargooni seemikud on vastuvõtlikud tõusmepõletikule. Paljundamine ja mullasegu: Pelargoonide seemnetega paljundamine on väga kasulik: vaatamata seemnete kallidusele, on neil kõrge idanevus, lubades saada suure hulga seemikuid; seemnest kasvab kompaktne, ilus põõsas rohkete, suurte õitega. Pelargooni seemned on suured, kaetud tugeva, nahkja kestaga. Seemnete külvist õitsemise alguseni kulub 5-6 kuud. Seemneid võib külvata aastaringselt, kui on olemas hea valgustus sügisel ja talvel. Pelargooni pistikud lastakse kergelt kuivada, seejärel istutatakse kobedasse,
1.3 Nõuded niiskuse ja mulla suhtes Kuna alpikann vajab kõrget õhuniiskust (60-80%), siis tuleks küttekeha lähedusse teda mitte panna. Õhuniiskuse tõstmiseks võib poti asetada veega täidetud alusele, millel on kivikesed või panna veega täidetud anum taime lähedusse. Vältida tuuletõmmet ja järske temperatuuri muutuseid. Suvel võib viia õue poolvarjulisse kohta. Alpikannile sobib toitainerikas happeline mullasegu, näiteks lehemuld, sõnnikumuld, turbamuld, mättamuld ja liiv. Samuti sobib segu: kanarbiku või männimetsamuld, sõnnikumuld, mättamuld ja liiv. 1.4 Väetamine Ei vaja üldiselt väetamist, eriti pärast õitsemist. Kui õitsemine on lõppenud võib anda 8 nädalat puhkeaega ning siis harva (nt 3 nädala tagant) väetada tasakaalustatud vedelväetisega. Väetist ei tohiks panna kuivale mullale. 1.5 Taime paljundamine Seemnetega kesksuvest hilistalveni
Kivirühmi ei paigutata liiga korrapäraselt ja rühmad võiksid olla erineva suurusega. Mõnes grupis paigutage kivid tihedamalt ja väljaulatuvalt, teises hõredamalt, mõne kivi võib ka üksikuks jätta. Paekivid asetatakse alati horisontaalselt, väikese kaldega taha, et sademeid paremini kasutada. Kivid katke osaliselt mullaga, tühjad kohad aga täitke tihedalt, siis püsivad kivid kindlalt paigal ning taimedele jätkub kasvamiseks toitaineid. Kõige parem mullasegu, mis sobib kõikidele taimedele, on: üks osa kergemat savimulda, üks osa kõdunenud mättamulda, üks osa lehe- või turbamulda, üks osa jämedat liiva. Üldiselt pole alpitaimed mullastiku suhtes nõudlikud. Paljudele sobib ka tavaline aiamuld, kui aga on võimalik juurde lisada natuke kruusa ja huumusmulda, siis kasvavad taimed paremini. Enne kevadist istutamist kaevatakse maa läbi ja puhastatakse umbrohujuurtest. Siis võib kivid kohale asetada, et need vajuksid
Silene acaulis varretu põisrohi Silene schafta Schafti põisrohi Thymus sp liivatee (mitmed liigid ja sordid) L Trillium sp kolmiklill (mitmed liigid) Waldsteinia ternata siberi valdsteinia V Veronica spicata kassisaba Vitaliana primuliflora kollane mägikann L - taluvad leeliselist mullasegu (sobivad istutada paekividele lähedale) V - on nõus kasvama varjulisemas kohas K - eelistavad eriti kuiva kasvukohta (kivipragudes) Alpiaeda sobivad ka mitmesugused kääbuskasvulised okaspuud ja lehtpõõsad. Eriti ilusad on igihaljad puud ja põõsad: · hiina kadakas ja selle sordid · hariliku kadakas ja selle sordid · sabiina kadakas ja selle sordid · virgiinia kadakas · hariliku kuuse sordid · mägimänd ja selle sordid · harilik jugapuu ja selle sordid · kanada tsuuga
Taimede valik ja paigutus 10 cm). Pinnase substraadi võib koostada näiteks nii: 1 osa aiamulda, 1 osa turvast Taimede valik sõltub: 1 osa liiva või kruusa · kiviktaimla suurusest · taimede kasvukohanõuetest · taimede 6. Taimed istutatakse mullasegu pinnast pisut mullastikunõuetest kõrgemale, sest kogu ala tuleb pärast katta 3 cm paksuse kiviklibu kihiga. See aitab vältida taimede · taimede omadustest juurekaela mädanemist. Aitab kaasa ka niiskuse (kujust, kõrgusest, säilimisele. värvusest, õitsemise 7
ümbritsevast kõrgemaks, et soodustada reostunud lumesulamisvee valgumist juurestikust eemale. (5) Pargipuu istiku võib istutada olemasolevasse pinnasesse, kui selle omadused vastavad istiku kasvunõuetele. Kui olemasolev pinnas on liialt tihenenud, tuleb seda parandada või 1 m sügavuselt välja vahetada. (6) Enne istutustööd tehakse kasvupinnasesse istutusauk, mis osaliselt täidetakse kasvumullaga. Kasvumuld on istutusaugu täitmiseks kasutatav muld või mullasegu. (7) Ettevalmistatud kasvupinnasesse istutamisel peab istutusaugu sügavus olema võrdne istiku juurepalli kõrgusega ning läbimõõt vähemalt 20% juurepallist suurem. Pargipuu istutamisel ettevalmistamata kasvupinnasesse peab augu sügavus olema võrdne ning läbimõõt vähemalt kaks korda suurem kui istiku juurepalli läbimõõt. (8) Istutuse tegija peab kontrollima kasvumulla sobivust lisa 9 Kasvupinnase nõutavad omadused järgi,
annaabi.ee 
