proov, paigutatakse puhtasse kilekotti ja lisatakse täidetud etikett. Agrokeemia labor Agrokeemia labor Teaduse 6 Saku 75 501 Harju maakond Analüüsid • Lühianalüüs pH P K • Lühianalüüs org C pH P K • Põhianalüüs pH P K Ca Mg • Põhianalüüs org C pH P K Ca Mg • Täisanalüüs pH P K Ca Mg Cu Mn B Keera üks tiir proovi võtmine mullapuuriga 15 sammu Järgmine üksikproov Väheviljaka osa eemaldamine Mullaproov labida ja kühvliga Mullaproov labida ja kühvliga Mullaproov labida ja kühvliga Keskmine proov Mulla reaktsioon (happesus, pH) Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsiooni mullas Vesinik- ja hüdroksiidioonide hulgast Happeline olenevalt on muld: Ülekaalus H ioonid Neutraalne
ls_130-60/l, huumushorisondi tüsedus: 2-5_2/th20 Sügavkaeve nr. 7 24.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 23' 46.79" N ; 26° 39' 29.94" E , 50 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tähtvere vald, Tähtvere küla, Laeva metskond 9 Maakasutus: rabamets. Madalad männid ja kased. Alustaimestik: mustikas, sookail. Maastiku relieef: suhteliselt tasane relieef. Rabast ingitud ebatasasused. Mulla kirjeldus: kevatud kuni 80 cm. Ülejäänud sügavkaeve teostatud mullapuuriga. Tegemist on happelise mullaga. Kaeve sügavuseks sai 1,4m O- metsakõdu. 0-5(7) cm. Happesus: 4,4 pH. T1- hästilagunenud turvas. 7-30 cm. Happesus: 4,8 pH. T2- keskmiselt lagunenud turvas. Happesus: 5,2 pH. C- lähtekivim. 100- cm. Lõimis: liiv, l. Happesus 6.0 pH. Mullatüüp: S"/S", õhuke siirdesoomuld/ sügav siirdesoomuld Mulla lõimisevalem: t_17-30/t_230-100/l Maa hinnanguline boniteet: ei hinda, sest tegemist on rabametsaga, kus huumushorisondi tüsedus on alla 10 cm.
abil. Lahuse opt tiheduse alusel leiti kalibreerimiskõvera abil uuritava lahuse fosforisisaldus mg/100ml kohta ning selle kaudu väetise fosforisisaldus Väetistarve- taimedele omastavate toiteelementide sisaldus Keemilise analüüsi meetodid- põhinevad mullas olevate taimedele kättesaadavate toiteelementide sisalduse määramisel laboratoorsel teel. Nende oluliseks lüliks mullaproovide võtmine. Proov võetakse max 5ha suuruselt alalt mullapuuriga. Keskm.mullaproov koosneb 15-20 üksikvõtisest.proov mis lõpuks laborisse jõuab peaks olema pool kilo. Seda vähendatakse ümbrikumeetodil. Seejärel proov karpi siis kuivatatakse,uhmerdatakse,sõelutakse läbi 2mm sõela. Seejärel kasutatakse kirsanovi meetodit. Taimede analüüsi meetodid: Üldanalüüs- võetakse taime indikaatororganid( taime ülemised v alumised lehed ) . nende NPK sisaldust määratakse märgtuhastamisel seejärel kjeldahli aparaadiga
aasta juulis, järgmine voor 2003. aasta lõpus (tuleb küsida tootjatelt, kas võib nende muldadelt proove võtta). Igast mulla proovist määratakse pH e. mulla happesus, liikuva kaaliumi ja liikuva fosfori sisaldus ja erinevate mikro- ja makroelementide ning huumuse- või orgaanilise süsiniku sisaldus ja koostatakse GIS- põhised veätiskaardid koos andmebaasiga. Esmalt tuleb eraomandi omanik esitama avalduse, et tema muldadelt proove võetakse. Seejärel minnakse proove võtma mullapuuriga, enamasti käsipuuriga. Proov pannakse karpi, proov saab orginaalse numbri. Seejärel saadetakse laborisse, määratakse vastavad parameetrid. Kõigi proovikohtadele määratakse geograafilised koordinaadid, millele antakse samad numbrid, mis proovidelegi. Seejärel suunatakse proovi tulemused ja asukohtade kaart serverisse, kus need kokku pannakse luuakse väetistarbekaart.
Need proovid segatakse ning ühendatakse keskmiseks prooviks. Auna sisemusele on võimalik juurde pääseda näiteks laaduri kopaga. Kui kasvupinnas on kasvukohale paigaldatud või on kõne all varem rajatud istutusala, siis tuleb tähelepanu pöörata võimalikele pinnase erinevustele istutusala erinevates kohtades, aga ka proovi võtmise sügavusele. On oluline, et proovi ei võetaks sügavamalt kui on kasvualuse paksus. Proove võib võtta spetsiaalse mullapuuriga või labidaga. Labidaga proovi võtmisel kaevatakse 103 kasvupinnasesse vajaliku ulatusega süvend, nii et üks suvendi serv on sirge. Üksikprooviks eraldatakse sirgest servast labidaga ülevalt alla ühepaksune siil mulda. Süvendi sirgest servast võib ka lusika või kühvlikesega kaapida põhjast servani nii, et kogu seina ulatuses saadakse võrdsed osad mulda
annaabi.ee 
