Samuti tekivad taoliselt lubjarikka põhjavee mõjutusel. Kestvalt liigniiske. Jagunevad: 1) Karbonaatsed gleimullad (Gk). Mullad, kus kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. Jagunevad a. Paepealsed gleimullad (Gh) b. Rähksed gleimullad. Tekkinud karbonaatse soostumise tulemusena. 2) Leostunud gleimullad (G0). Ühed viljakamad, kui ära kuivendada ja kasutusele võtta. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Jagunevad: a. Leostunud gleimullad (G0). Mullaprofiiliga A-T-Bm-G-C-G b. Leetjad gleimullad 3) Gleimullad. Lubarikka põhjavee mõjutusel välja kujunenud a. Küllastunud gleimullad b. Küllastumata gleimullad 4) Turvastunud gleimullad. a. Küllastunud turvastunud gleimullad b. Küllastumata turvastunud gleimullad VIII Soomullad. Soode puhul peame teadma turba liiki ja lagunemisastet. Turbaliigi määrab ära taimkate, milles turvas moodustub. Jagunevad kolmeks: 1) Madalsoo
Samuti tekivad taoliselt lubjarikka põhjavee mõjutusel. Kestvalt liigniiske. Jagunevad: 1) Karbonaatsed gleimullad (Gk). Mullad, kus kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. Jagunevad a. Paepealsed gleimullad (Gh) b. Rähksed gleimullad. Tekkinud karbonaatse soostumise tulemusena. 2) Leostunud gleimullad (G0). Ühed viljakamad, kui ära kuivendada ja kasutusele võtta. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Jagunevad: a. Leostunud gleimullad (G0). Mullaprofiiliga A-T-Bm-G-C-G b. Leetjad gleimullad 3) Gleimullad. Lubarikka põhjavee mõjutusel välja kujunenud a. Küllastunud gleimullad b. Küllastumata gleimullad 4) Turvastunud gleimullad. a. Küllastunud turvastunud gleimullad b. Küllastumata turvastunud gleimullad VIII Soomullad. Soode puhul peame teadma turba liiki ja lagunemisastet. Turbaliigi määrab ära taimkate, milles turvas moodustub. Jagunevad kolmeks: 1) Madalsoo
turvastunud kõduhorisont tüsedusega alla 10 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine. 1. Karbonaatsed gleimullad. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. a) Gh paepealsed gleimullad. Paekivi kõrgemal kui 30 cm. Tüüpprofiil: (T)-AT-D. b) Gk rähksed gleimullad. Tpr: (O)-AT-BG-CG. 2. Leostunud gleimuld GO. Tekkinud karbonaatsel lähtekivimil alalise liigniiskuse juures. Kihisemine tavaliselt 30...60 cm sügavusel. Tpr: (O)-AT-BmG-CG. 3. Küllastunud gleimuld G(O). Lihtsa mullaprofiiliga, toorhuumuslikule horisondile järgneb gleihorisont. Tekkinud karbonaadivaestel lähtekivimitel, kuid küllastumine on toimunud lubjarikka põhjavee mõjul. Mullaprofiilis kihisemist ei esine, kuid pHKCl peab olema >5,6. Tpr: (O, T)-AT-CG-G. 4. Leetjas gleimuld GI. Toorhuumusliku horisondi all esineb lessiveerunud gleistunud horisont, mille alla tekib saviakumulatiivne BtG horisont. Kihisemine puudub. Tpr: (O, T)-AT-ELg-BtG-CG. 5. Näivleetunud gleimuld LPG.
turvastunud kõduhorisont tüsedusega alla 10 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine. 1. Karbonaatsed gleimullad. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. a) Gh paepealsed gleimullad. Paekivi kõrgemal kui 30 cm. Tüüpprofiil: (T)-AT-D. b) Gk rähksed gleimullad. Tpr: (O)-AT-BG-CG. 2. Leostunud gleimuld GO. Tekkinud karbonaatsel lähtekivimil alalise liigniiskuse juures. Kihisemine tavaliselt 30...60 cm sügavusel. Tpr: (O)-AT-BmG-CG. 3. Küllastunud gleimuld G(O). Lihtsa mullaprofiiliga, toorhuumuslikule horisondile järgneb gleihorisont. Tekkinud karbonaadivaestel lähtekivimitel, kuid küllastumine on toimunud lubjarikka põhjavee mõjul. Mullaprofiilis kihisemist ei esine, kuid pHKCl peab olema >5,6. Tpr: (O, T)-AT-CG-G. 4. Leetjas gleimuld GI. Toorhuumusliku horisondi all esineb lessiveerunud gleistunud horisont, mille alla tekib saviakumulatiivne BtG horisont. Kihisemine puudub. Tpr: (O, T)-AT-ELg-BtG-CG. 5. Näivleetunud gleimuld LPG.
turvastunud kõduhorisont tüsedusega alla 10 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine. 1. Karbonaatsed gleimullad. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. a) Gh paepealsed gleimullad. Paekivi kõrgemal kui 30 cm. Tüüpprofiil: (T)-AT-D. b) Gk rähksed gleimullad. Tpr: (O)-AT-BG-CG. 2. Leostunud gleimuld GO. Tekkinud karbonaatsel lähtekivimil alalise liigniiskuse juures. Kihisemine tavaliselt 30...60 cm sügavusel. Tpr: (O)-AT-BmG-CG. 3. Küllastunud gleimuld G(O). Lihtsa mullaprofiiliga, toorhuumuslikule horisondile järgneb gleihorisont. Tekkinud karbonaadivaestel lähtekivimitel, kuid küllastumine on toimunud lubjarikka põhjavee mõjul. Mullaprofiilis kihisemist ei esine, kuid pHKCl peab olema >5,6. Tpr: (O, T)-AT-CG-G. 4. Leetjas gleimuld GI. Toorhuumusliku horisondi all esineb lessiveerunud gleistunud horisont, mille alla tekib saviakumulatiivne BtG horisont. Kihisemine puudub. Tpr: (O, T)-AT-ELg-BtG-CG. 5. Näivleetunud gleimuld LPG.
annaabi.ee 
