Metsad on ühed olulisemad CO2–te siduvad maismaa ökosüsteemid. Kuna metsad toodavad väga olulise osa kogu Maa biomassist, mõjutavad nad ka oluliselt süsiniku sidumist ja kogu süsinikuringet. Kuid metsa kasvu ja arengu vältel ei seota süsinikku mitte ainult puude biomassis, vaid olulisel kohal on ka süsiniku voog mulda. Metsade roll süsinikuringes: Metsaökosüsteemi süsinikuringes on väga olulisel kohal orgaanilise aine (varis, kõdu, mullaorgaanika) lagunemise käigus eralduv süsinik (mullahingamine). Oluline faktor, mis ka mõjutab süsiniku sidumist mulda on puistu liigiline koosseis. Metsade majandamisega on võimalik puistute süsinikubilanssi mõjutada ning metsade süsinikku neelavat toimet suurendada ja siin on olulisel kohal raied. Kuna süsiniku sidumine on intensiivne perioodil, mil puistute juurdekasv on suur, tuleks majandatavates metsades puistud raiuda õigeaegselt, st. siis kui nad on saavutanud raieküpsuse
D. Suurim heterotroofi kehasuurus, mis mingi konkreetse primaarse produktsiooni puhul võimalik; Kandevõime näitab liigi ressursikasutuse efektiivsust ja seega ka populatsiooni maksimaalset võimalikku tihedust. B on õige. 47. Süsinikuringe neli olulist fondi on: A. Atmosfäär, lubjakivid, fossiilsed kütused, ookeanisetted; B. Muld, mageveekogud, turvas, ookean? C. Ookean, muld, atmosfäär, taimkate; D. Mulla lähtekivim, mulla mineraalosa, mullaorgaanika, mullavesi. Ammendav ja õige loetelu on variandis C. Muud loendid on kas mittetäielikud või sisaldavad ka ringest väljas olevaid süsinikulademeid. 48. Muldkeskkonna happesus (pH) mõjutab: A. Energia assimileerimise intensiivsust seentel ja taimedel; B. Mineraalsete toitelementide kättesaadavust juurtoitumisel; C. Puit- ja rohttaimede suhtelist osakaalu taimekooslustes; D. Taimede klonaalse leviku kiirust.
Kuna metsad toodavad väga olulise osa kogu Maa biomassist, mõjutavad nad ka oluliselt süsiniku sidumist ja kogu süsinikuringet. Kuna aastane juurdekasv on suurem noortes ja keskealistes puistutes, siis just noored metsad on intensiivsed süsiniku sidujad. Vanad puistud, kus aastane puidu juurdekasv on tagasihoidlik, oluliselt süsinikku juurde ei seo. Metsaökosüsteemi süsinikuringes on väga olulisel kohal orgaanilise aine (varis, kõdu, mullaorgaanika) lagunemise käigus eralduv süsinik (mullahingamine). Oluline faktor, mis ka mõjutab süsiniku sidumist mulda on puistu liigiline koosseis. Aastane süsiniku emissioon võib olla sidumisest suurem ka mõnedes kuivendatud soometsades. Pärast kuivendamist pääseb hapnik ülemistesse turbahorisontidesse, orgaanilise aine lagunemine ja koos sellega CO2 emissioon intensiivistuvad. Metsade majandamisega on võimalik puistute süsinikubilanssi mõjutada ning metsade süsinikku neelavat toimet
Seda segab looduslik varieeruvus ja vahelduvast ilmast tingitud stressimõjud. Metsale langev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjulikud metallid (Al), misjärel see liigub juurestikku. Happelisest mullast pääsevad liikvele ka taimedele vajalikud toitained ja need uhutakse mullast välja (Ca, Mg, K) ja jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjutada mullaorgaanikat, aeglustades mullaorgaanika lagunemist, pidurdades elu mullas. Seda on suhteliselt raske tõestada. Vahel kaasneb sellega ka väetusefekt, happelise depositsiooni algus võib olla positiivse mõjuga. Alles siis kui toitained lõpevad, algab negatiivne efekt. Seega ei sõltu happeline depositsioon ainult saastest, vaid olulised on ka mulla omadused. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid murenemisprotsessis juurde tekib, siis muld hapestub.
Endine põllumaa.... · ...on ka võsastununa kõige vähemväärtuslik metsaliikide seisukohalt. Seal algab metsamulla ja ökosüsteemi areng n.ö. algusest. · Mets pole ainult puud-põõsad-rohustu ja nendega seotud liigid, kõik on seotud mulla aineringega (seened, muud lagundajad). · Põldudele kasvanud kuusikud surevad ,,kahjurite" kätte keskmiselt 60-80 aasta vanuselt, põlismetsades elavad kuused 250-280 aastaseks. Kuivenduse mõju: · Turvas laguneb, muutub mullaorgaanika aineringe, selle tagajärjel teiseneb metsa kasvukohatüüp, puistu produktiivsus, puistu liigiline koosseis. 2 · Muutused puistu liigilises koosseisus ja struktuuris muudavad kaasnevat elustikku. · Paljud endisele kooslusele omased liigid surevad välja, uutele tingimustele sobivad liigid aga ei levi nii ruttu kooslusse. Valitsevad generalistid. Noored kõdusood on suhteliselt liigivaesed vaatamata rohkele kõdupuidule
ainult puude biomassis, vaid olulisel kohal on ka süsiniku voog mulda. Boreaalsetes metsades võib mullas olla ca 85% kogu metsaökosüsteemi süsinikuvarust ja vaid ca 15% on seotud puude biomassis. Samas soojema kliimaga aladel jaguneb süsinik metsamulla ja puude biomassi vahel enam-vähem võrdselt. Metsaökosüsteemi süsinikuringes on väga olulisel kohal orgaanilise aine (varis, kõdu, mullaorgaanika) lagunemise käigus eralduv süsinik (mullahingamine). Kui üldiselt talitlevad metsad süsiniku sidujatena, siis teatud juhtudel võib aastane CO2 emissioon osutuda suuremaks, kui puude poolt seotu. Eesti tingimustes võib selline olukord tekkida näiteks lageraiejärgselt, kui maapinnale jääb palju lagunevat orgaanilist materjali (raiejäätmed), mille
annaabi.ee 
