Õhu läbilaskvus · Maapinna kujust: mida Veeaurustumine on tingitud: 4. Mulla ja atmosfääri vaheline ebatasasem pind, seda rohkem neelatakse · mulla ja õhu niiskusest ja gaasivahetus soojust temperatuurist Mulla õhusisalduse all mõistetakse õhuga · Mullaniiskusest: mida · mullalasuvustihedusest. täidetud pooride mahtu protsentides mulla niiskem muld, seda rohkem päikesenergiat Tihedamas mullas on rohkem kapillaare üldisest poorsusest. Põhk=Püld-Pvesi neelab · õhurõhust Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused Soojusmahtuvus on soojushulk kalorites,
..15 päevaga. Üldine põhimõte koorimisel on, et see töö tehtaks koristamise järel võimalikult kiiresti, umbrohutõrje seisukohalt vähemalt ühe nädala kestel pärast koristust. Kuid siin on ka erandeid, kui lähtuda umbrohtude bioloogiast. Nii on põldohakal vilja valmimise ajaks alumised lehed varrel kuivanud. Koristamisel jäävad järele vaid lehtedeta ohakate tüükad. Uued lehed arenevad juurekaela piirkonnast alles nädala-paari pärast, sõltuvalt ilmastikust ja mullaniiskusest. Seega on põldohaka puhul koorimisega vaja niikaua oodata. Koorimise sügavuseks on mitmetes publikatsioonides tavaliselt soovitatud lühiealiste umbrohtude puhul 5...6 ja vegetatiivselt paljunevate korral 10...12 cm. Umbrohtude bioloogiast lähtudes on ka siin vaja täpsustada. Sügavam (10...12) koorimine on vajalik ainult niisuguste vegetatiivselt paljunevate umbrohtude esinemisel, mille paljunemisorganid on peamiselt künnikihis ja levivad seal enam-vähem horisontaalselt
Läbikülmumise sügavus sõltub talvisest lumikatte paksusest. Lumeta olekus umbes 1 m. Põhiliseks soojusenergia allikaks on päike. Päikese seniidis on päikese energia 1,9 cal cm 3 min. - orgaanilise aine lagunemisel vabanev soojus. Soojuse neelamine mulla poolt sõltub: · Mulla värvusest: mida tumedam seda suurem on soojuse neelamisvõime · Maapinna kujust: mida ebatasasem pind, seda rohkem neelatakse soojust · Mullaniiskusest: mida niiskem muld, seda rohkem päikesenergiat neelab Soojusmahtuvus on soojushulk kalorites, mis kulub 1g mulla temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. Põhja-Eesti aluskivim on lubipaas; soojusmahtuvus 0,58 cal cm³, vee puhul 1,0 cal cm³, kvarts 0,52 cal cm³, õhk 0,0003 cal cm³. Soojusjuhtivus on soojushulk kalorites, mis läbib 1 sekundiga 1 cm paksuse ja 1 cm² rist-lõikega pinda. Soojusjuhtivus sõltub mullaniiskusest. Mida märjem muld, seda suurem soojus-juhtivus.
(taimede kahjus-tamine). Läbikülmumise sügavus sõltub talvisest lumikatte paksusest. Lumeta olekus umbes 1 m. Põhiliseks soojusenergia allikaks on päike. Päikese seniidis on päikese energia 1,9 cal cm3 min. - orgaanilise aine lagunemisel vabanev soojus. Soojuse neelamine mulla poolt sõltub: · Mulla värvusest: mida tumedam seda suurem on soojuse neelamisvõime · Maapinna kujust: mida ebatasasem pind, seda rohkem neelatakse soojust · Mullaniiskusest: mida niiskem muld, seda rohkem päikesenergiat neelab Soojusmahtuvus on soojushulk kalorites, mis kulub 1g mulla temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. Põhja-Eesti aluskivim on lubipaas; soojusmahtuvus 0,58 cal cm³, vee puhul 1,0 cal cm³, kvarts 0,52 cal cm³, õhk 0,0003 cal cm³. Soojusjuhtivus on soojushulk kalorites, mis läbib 1 sekundiga 1 cm paksuse ja 1 cm² rist-lõikega pinda. Soojusjuhtivus sõltub mullaniiskusest. Mida märjem muld, seda suurem soojus-juhtivus.
27.04.2016 Marje Kask 32 Avamaale külvamise viisid · Külv peab olema tehtud ühele sügavusele ja olema ühtlaselt jaotatud külvipeenras. · Enamasti ridadena, harvem hajali. · Külvatakse kas peenardele või tasasele maale. Peenardele külvi sobib just niiskema mullaga aladel. · Peenrad tehakse 0,8 1m laiad, peenravahe 0,3 0,4 m. Peenarde kõrgus oleneb antud paiga mullaniiskusest ja jääb enamuses 10 15 cm piiresse. · Peenardele külvatakse seemned kas pikki või risti ridadena. Reavahe, sõltub kasvatatavast kultuurist ja harimisviisist, jääb15 25 cm piiresse. Külviread märgitakse nööri, raam- või rullmärkija abil. · Tasasele maale külvatakse pikiridadena, mis hõlbustab mehaanilist külvi ja vaheltharimist. Külv tehakse kas ühe või mitmerealiselt (lintidena). · Hajali külvi kasutatakse haava-, papli-, kase- jt. peente seemnete puhul.
Mida hilisem on torkimise algus, seda rohkem jääb suve lõpu poole eluvõimelisi võsusid. Kõrrekoorimine. Tavaliselt järgneb koorimine teraviljadele ja rapsile ühe nädala jooksul pärast nende koristust. Põldohakal jäävad teravilja koristuse järel alles puitunud varretüükad. Põldohakaga risustatud põllul tuleks koorimist alustada, kui põldohaka juurekaela piirkonnas on varuainete arvelt arenenud uued lehed. See kestab olenevalt ilmast ja mullaniiskusest nädal kuni paar. Et põldohaka juured asuvad künnikihis sügaval, siis piisab 8-10 cm koorimissügavusest. Koorimisriistadeks sobivad nugaäke, randaal ja hõlmkoorel. Looduses ei ole kunagi nii, et esineb ainult üht liiki umbrohtu, seetõttu tuleb koorimise aeg ja sügavus igal konkreetsel juhul määrata enamlevinud umbrohuliikide järgi. Kündmine. Kuigi suur osa põldohaka juurtemassist paikneb künnikihist allpool, aitab tema tõrjeks ka sügavam künd
annaabi.ee 
