MUTT Mutt on väike tömbi kehaga, lühikese, musta karvaga imetaja. Kuna mutt elab kogu oma elu maa sees käikusid kaevates, on tal labidakujuliselt laienenud ja küünistega varustatud eesjäsemed. Mutil on väga väikesed silmad, puuduvad mutil kõrvalestad, kõrvaavasid ja suud katab nahakurd. Mutil on väga hea haistmine millega varub ta endale toitu (väiksemaid loomi). Mutid on veel ka poolpimedad ja pelgavad valgust, sellepärast ei olegi eriti neid näha. Talveks kogub mutt endale talvevarusid - vihmausse, ta peidab need oma pessa. Mutt on tark loom, suurimast teadaolevast muti toidukambrist leiti 1200 ussi, kes kokku kaalusid 2 kg ning olid eesosa ärahammustamisega liikumisvõimetuks tehtud. Jooksuaeg on muttidel märtsist - aprillini. Mutt poegib üks kord aastas. Pesakonda sünnib 3-8 abitut poega, kes iseseisuvad 1 kuuselt, suguküpseks saavad nad 1 aastaselt. Eluiga on muttidel 3 - 5 aastat. ...
Mullamutt võib olla aias või muruplatsil. Seal on tihti mullamutihunnikuid, aga mutti näeb väga harva, sest ta ei kannata valgust ning on poolpime. Mullamutt elab mullas ning seal elades pole täisvalgust vaja. Mullamutt sööb vihmausse ja mullas olevaid putukate vastseid. Seega sööb mullamutt ainult sellist toitu, mille ta saab ise mullast kätte. 5 Mullamutil on tugevad ja laiad esikäpad, mille abil ta saab mullas edasi liikuda. Mullamuti käigud võivad olla üle kilomeetri pikad. Mullamutid teevad tihti mullamutihunnikuid, mis inimestele ei meeldi, kuid tegelikult on see vajalik mullale. Selle tegevuse käigus pääseb hapnik mulda ja see on omakorda kasulik taimedele. Mullamuti tiinus kestab 40 päeva ja pojad sünnivad enamasti maikuus. Vastsündinud pojad on abitud, täiesti pimedad ja karvadeta. Mullamutid saavad suguküpseks umbes kümne kuuselt. 6 MULLAELUSTIK TALVEL
enne kolme kuu möödumist, jälgides, et proovi ei satuks sõnnikutükke. Proove ei võeta: Proove ei tohi võtta vihmaga või kastmise ajal, vaid vähemalt 3…4 tundi peale vihma või kastmist. Proovi võtmise protseduur Üksikproovi võtmiseks võib kasutada: labidat spetsiaalset mullapuuri Mullapuur Õõnsusi (õhuvahe, mullamuti käik vm) esineb, siis korratakse võtmist 33 cm Käsimullapuuriga võtmine Puur surutakse püsti- asendis jaluseni mulda, keeratakse ja tõmmatakse seejärel mullast välja. Käsimullapuuriga võtmine Puuri süvendis olev muld kogutakse puhtasse karpi. Enne eraldatakse alumise horisondi teist värvi muld. Labidaga võtmise protseduur Kaevatakse huumushorisondi sügavune auk,
üksteisest umbes 5km raadiusesse, aga tulemused tulid väga erinevad. 4.1 Rohumaakaeve. Esimene kaeve teostati Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Hulja aleviku lääne poolse sissesõidu kõrval 50 meetrit teelt paremale. Teisele poole teed jääb puidutööstus Aru Grupp AS. Kaeve asub sujuva langusega lohu keskel, mis võis kunagi olla mingi veekogu põhi. Keve asukoht on planeeritav põllumaa, kus hetkel asub niidetav rohumaa. Rohumaal oli näha palju vihmausse, ämblikuid, tigusi ja ka mullamuti hunnikuid. Taimestikust määrati ära kohapeal rukki-kastehein, orashein, aasülane, harilik võilill, põldohakas, mitmeõieline tulikas, harilik hiirekõrv, rakvere raibe. Veerežiim oli ajutiselt liigniiske, kusjuures mul oli märg ning glei- ning roostetäppidega. Joonis 1. Rohumaa kaeve. Must rist – sügavkaeve asukoht, punased jooned – Kaugused. 5 4.2 Metsamulla kaeve. Metsamulla sügavkaeve asukoht on Kadrina vallas, Lante
Äästamine, rullimine ja mõned teised võtted. Rooja hunniku all võivad heintaimed hukkuda ja asemele võivad kasvada väljaheites olnud umbrohu seemnetest umbrohud. Toitainete tagastamine on kasulik, parandab mulla viljakust, halb on see,et teda on ebaühlaselt. Rooja laotamine ühlustab toitainete jaotust karajamaa pinnale. Võib äästada vaid spetsiaalse karjamaa äkkega, mis ei vigasta rohumaa kamarat. Karjamaad äestavad tihti ka mullamutid. Hea karjamaal võib olla tuhat või enam mullamuti hunnikut. Karjamaa muutub mättalikks. Umbrohud. Umbrohu all mõistetakse kõiki neid taimi, mida inimesed ei kultiveeri kuid mis on ajalooliselt kohanenud kultuurtaimede kasvutingimustega, kasvad koos nendega ja kahjustavad nende saagikust. Võõrkultuurideks nimetatakse teisi kultuurtaimi , mis kasvavad põhikultuuride hulgas. Umbrohtude kahju tekitamine. Võitlus ruumi ja valguse pärast, umbrohud võtavad ära kasvuruumi. Juba algstaadiumis hakkab
annaabi.ee 
