min.aineks, CO2-ks. • Taimed omastavad orgaanilised ained. • Tekivad org. ained. • Org. ained satuvad mulda. Ava http://kogud.emu.ee/mullamuuseum/?do=gal • Sellel leheküljel näed erinevaid mullaprofiile (läbilõikeid mullast). • Kopeeri järgnevatele slaididele vabal valikul mullaprofiile. • Igale pildile kirjuta juurde: – Mulla nimetus – Mitut kihti (mullahorisonti) sa näed – Mis värvi need kihid on – Millisesse kihti ulatuvad taimede juured – Mille poolest on see pilt või mullakihid erilised või põnevad või omapärased 1) HUUMUS HORISONT 2) SISSEUHTEHORISONT 3) VÄIKSEL MÄÄRAL VÄLJAUHTE HORISONT 4) ALUSKIVIM MA NÄEN PILDIL 4 HORISONTI MA ARVAN, ET JUURED ULATUVAD SISSEUHTEHORISONTI SEE PILT EI OLE TEISTSUGUNE VÕI PÕNEV. 1) HUUMUSKIHT 2) SISSEUHTEHORISONT 3) VÄLJAUHTE KIHT 4) SISSEUHTE
3) Inimtegevus Positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine. 15.Mida nimetatakse mullahorisontideks? Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunenud ja üksteise peal asuvad mullakihid. Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused. Sõltuvalt sellest tähistatakse iga mullahorisonti ladina tähtedega. Horisondid võivad eri muldadel olla erinevad ja nendel on oluline koht muldade tundmisel ja eristamisel. 16.Too näiteid inimtegevuse mõjust muldadele. Ebaõige maaharimine,tallamine-> muldade tihenemine ehk vee ja õhu vähenemine, Valel ajal väetamine ja üleväetamine -> mullavee reostamine, mullaviljakuse vähenemine Õhusaaste (happevihmad) -> mullavee reostumine Maavarade kaevandamine. 17
fosforiühenditest; tekib, kui taimejäänused muunduvad mulla mikroobide toimel; sisaldab taimedele vajalike toitaineid ja on toiduks mulla mikroorganismidele; huumuse sisaldusest sõltuvad mulla füüsikalised ja keemilised omadused. Mullahorisont- erineva paksuse, värvuse, ehituse ja koostisega kiht mulla püstläbilõikes; mulla kujunemine ja mullaprofiili ehitus sõltuvad lähtekivimi murenemise kestusest, selle mineraalsest ja keemilisest koostisest ning kliimast. Eristatakse mitut mullahorisonti. (sõnastikus joonus) Mullaprofiil- mullahorisontide püstläbilõige. Tihedus: umbes mõnikümmend cm kuni 2m Leetumine- mulla mineraalosa lagunemine happelise mullavee mõjul lihtsamaiks lahustuvaiks ühendeiks, mille mullavee laskuv vool tekkekohalt sügavamale kannab. Kamardumine- mullatekkeprotsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont( on alal kus kasvab palju rohttaimi ) Soostumine- vesises keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, kus orgaanilist ainet sisaldavad
Põld paikneb Saare maakonnas, Saaremaa valas,Kõljala külas.. Põllumassiivi pindala on kokku 10.36ha. Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 42446979424 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega. Põld on kolmnurkse kujuga, millest oleks nagu parempoolsest äärest ringi taoline kujutis ära lõigatud (joonis 1). 4 2. ÜLEVAADE PÕLLUMASSIIVI MULLASTIKUST Antud põllumassiivil on kolm erinevat mullahorisonti. (Tabel 1.) Mulla Lõimisevalem Lõimis Huumushoris Kivisus Pindala, ha O siffer ondi e us tüsedus, aste % cm K vls;krls25/v 6,1 48
mulla mineraalne osa mullas olevad kivimid ja mineraalid kokku. huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunudpruuni kuni musta värvusega aine. mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalaineteks. mullahorisont kiht mullas, mis erineb värvuse, tiheduse ja omaduste poolest. mullaprofiil - mulla vertikaalne läbilõige, millelt on näha mullahorisonti ja alusmaterjal mulla veereziim näitab mulda läbivat või seal olevat vee hulka; seda mõjutavad mullaosakeste omadused ja paiknemine. leetumine on iseloomulik okasmetsadele. Happelises keskkonnas toimub mullaprotsess : lagunemisel tekkinud orgaanilised happed liiguvad kõdukihist allapoole mineraalhorisonti, kui toimub hüdrolüüs. Suure sademete hulga tõttu uhutakse mullalahus sügavamale ja tekib hallikasvalge väljauhtehorisont. Mul on vaesunud.
· savimullad Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. 8.2. Mullahorisondid Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused. Sõltuvalt sellest tähistatakse iga mullahorisonti ladina tähtedega. Horisondid võivad eri muldadel olla erinevad ja nendel on oluline koht muldade tundmisel ja eristamisel. Horisontide järjekord moodustab mullaprofiili. O kõduhorisont, mis asub mullapinnal ja koosneb erinevas lagunemisastmes olevast taimsest varisest (lehed, okkad, käbid jne) ning surnud taimedest A tumedat värvi ja kobe huumushorisont tekib orgaanilise aine lagunemise ja kogunemise ning mineraalainetega segunemise tulemusena
annaabi.ee 
