läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte. 16. Miks eristuvad k õrbemuldade horisondid ebaselgelt? Kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske. 17. Miks ulatuvad puna ja kollamullad v äga sügavale? Kuna troopika mullad on savimineraalide ja rauarikkad, siis võivad nad läbi kuivades pinnalt tugevasti paakuda ja moodustada mullasügavustes pöördumatult kivistunud mullahorisonte. 18. Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad v äheviljakad ja happelised? Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Muld rikastub taimedele mitteoluliste raua ja alumiiniumoksiididega. Kuna aluselised katioonid on mullast eemaldunud, on mullad tugevalt happelised. 19. Milliste omaduste poolest mullad üksteisest erinevad? Niiskuse, pooride, mineraalainete, huumuse, metallisisalduse, soolasisalduse, lähtekivimi, viljakuse, veereziimi poolest
kollamuldadeks. Kuna troopika mullad on savimineraalide- ja rauarikkad, siis võivad nad läbi kuivades pinnalt tugevasti paakuda ja moodustada mullasügavustes pöörumatult kivistunud mullahorisonte. Seetõttu on troopilise päikese käes võimalik savikast mullast kergesti telliskive valmistada. Vihmametsade mullad on ökoloogiliselt õrnad, sest enamik toiteelemente on seotud biomassi ja muldade toiteelementide varu on väike. Lageraie korral viime hiigelpuudega
Intensiivse keemilise murenemise tingimustes tekib kaoliniitsavi, mis suudab mullas kinni hoida väga väheseid toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ja suurendab sellega toitainete kadu. Muld rikastub taimedele ebaoluliste Fe- ja Al-oksiididega. Mullad on tugevalt happelised, kus muutub Al taimede juurtele toksiliseks. Kuna need mullad on savimineraalide- ja rauarikkad, siis võivad nad läbi kuivades pinnalt tugevasti paakuda ja moodustada mullasügavustes kivistunud mullahorisonte. 11.Kuidas aitab inimtegevus kaasa muldade hävinemisele? Lageraied, ohtlike jäätmete matmine mulda. Inimtegevuse tulemusena on tekkinud kiirendatud erosioon, mis tekib paduvihmade ajal, kuna kaitsev taimkate on mullakihi pealt hävitatud. 12.Millistes maailma piirkondades on kõrbestumise oht suurem? Kõrbete lähedal olevad alad, kuna tuuleerosiooni ehk deflatsiooniga kannab tuul mullaosakesi kuni kümnete kilomeetrite kaugusele, kus see mitteviljakas muld matab viljakama mulla enda alla
niiskus) tekib kaoliniitsavi, mis kergendab mulla läbiuhtumist ja suurendab sellega toitainete kadu. Mullad on katioonide kadumise tõttu tugevalt happelised ning Al muutub taimede juurtele toksiliseks. Toksilise alumiiniumi ja varise kiire lagunemise tõttu asub juurte põhimass maapinnalähedases läbiuhtuvas mullakihis. Troopika mullad on raua ja savimineraalide rohked ning läbi kuivades moodustada mullasügavustes kivistunud mullahorisonte (nõrgkivi). Seetõttu saab seal võimalik päikese käes kergelt valmistada telliseid. Troopilised mullad on ökoloogiliselt nõrgad, toiteelementide vähesuse tõttu. Troopika muldi nimetatakse veel ka puna- või kollamuldadeks (värvuse järgi) või ferralsoliks (keemiliste elementide alusel). Muld kui ressurss, muldade kaitse. Muld on Maa ökosüsteemi tähtis komponent. Selles kasvavad fotosünteesivad taimed. Eriti oluline on see globaalse süsinikuringe koha pealt
kujunevad mulla horisondid. e. Organismid -Taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ning tarbivad mullast toiteelemente ja vett. f. Inimtegevus - Mulda satuvad väetised, erosioon, tuulekanne, sooldumine, saastumine raskete metallidega. 5. Mis on ja kuidas tekib huumus? Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus. Huumus tekib orgaaniliste ainete lagunemisel mullas. 6. Mullaprofiil teada erinevaid mullahorisonte ja nende järjestust. 1) Kõiguhorisont (O) 2) Huumushorisont (A) 3) Väljauhtehorisont (E) 4) Sisseuhtehorisont (B) 5) Lähtekivim (C) 6) Aluskivim (R) 7. Iseloomusta lühidalt järgmisi muldades toimuvaid protsesse: kamardumine - huumus koguneb teatud horisonti maapinna lähedal leostumine - vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast
Ebaõige maaviljelusega kaasneb mulla kahjustumine või hävimine. Kui mulla vastupanuvõime välismõjude suhtes ületatakse, võib see viia mullavijakuse vähenemiseni ja lõpuks isegi mulla täieliku hävinemiseni. 5. Mis on ja kuidas tekib huumus? Huumus on maapinna lähedale kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne kuju. Mis on tekkinud maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadusena. 6. Mullaprofiil – teada erinevaid mullahorisonte ja nende järjestust. Vihikust! 7. Iseloomusta lühidalt järgmisi muldades toimuvaid protsesse: kamardumine, leostumine, leetumine, turvastumine, gleistumine, sooldumine, ferralisatsioon Kamardumine-selle tulemusena tekib maapinna lähedale huumushorisont, kõige ulatuslikum rohttaimedega alal, eriti intensiivne parasvöötme rohtlates, koos kamardumisega toimub ka mulla taimejuurtega läbipõimumine kõikides muldades
tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla 15 viljakaks. Huumus on tekkinud pika aja jooksul mullas elavate bakterite ja seente kaasabil organismide jäänuste kõdunemisel. Huumus on seega tekkinud orgaanilistest ainetest nii lagunemise kui sünteesiprotsesside tagajärjel. 6. Mullaprofiil – teada erinevaid mullahorisonte ja nende järjestust. MAAPIND Kõduhorisont(O) Huumushorisont(A) Sisseuhtehorisont(B) Lähtekivim(C) Aluskivim(R) 7. KAMARDUMINE – 11. GLEISTUMINE – pidevalt mullatekkeprotsess, mille käigus liigniiskes ja hapnikuvaeses maapinna lähedale tekib mullas toimuv protsess, mille huumusehorisont. tulemusel rauaühendid 8
Kui lämmastik jäi vegetatsiooniperioodil taimede poolt kasutamata, aitab mulda küntud põhk ära hoida lämmastiku leostumise. Haljasväetised Põllukultuuride haljasmass, mis mullaviljakuse tõstmise eesmärgil mulda küntakse. Tugevakasvulised liblikõielised (mesikas, lupiin) võivad anda kuni 30 t/ha haljasmassi. Mitteliblikõieliste (talirukis, kaer, sinep, tatar) mõju on tagasihoidlikum. Haljasväetiskultuurid (eriti liblikõielised) kobestavad oma tugeva juurestikuga sügavamaid mullahorisonte ja transpordivad alumistest mullahorisontidest toitaineid ülemistesse. Liblikõielised kultuurid seovad õhulämmastikku (100…150 kg/ha), mistõttu paraneb järelkultuuride lämmastikutoitumine. Haljasväetiste kasutusvõimalused • Iseseisva kultuurina • Kasvatamine järelkultuurina – valge sinep • Külv kattevilja alla – valge mesikas, paljuleheline lupiin • Niite-haljasväetis • Kombineeritud kasutamine – sisse küntakse ädal. Bakterväetised
ekspreseeritud ja toimivad paremini 3. tenoline on assotsiatsioon degradatiivsete bakterite ja juure smbiontsete mkoriisa seente vahel 4. teatud juhtudel vivad juured toota hendeid, mis toimivad looduslike ko- substraatidena, indutseerides degradatiivseid geene ka juhul, kui saasteaine kontsentratsioon on madal 5. mitmeaastased taimed tagavad nendega assotsieerunud bakterite pikaajalise ellujmise keskkonnas Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 6. kasvades juured lbivad erinevaid mullahorisonte ja transpordivad niimoodi mikroobe ilma pinnast mehhaaniliselt segamata Ftoremeditsiooni saab kasutada neil juhtudel, kui tdeldav maa ei oma olulist majanduslikku vrtust ja on piisavalt aega oodata, kuni puhastusprotsess saavutab oma eesmrgi. Ftoremediatsioon vib olla problemaatiline lahendus juhtudel, kui taim suudab saasteaineid transportida oma kudedesse ning saasteaine vi selle metabolismi vaheproduktid lenduvad taimedest lehtede kaudu
annaabi.ee 
