Süsihappegaas on põhiline süsiniku transportija atmosfööri ja maismaa ning ookeani vahel. Inimeste puhul mõjutab peamiselt süsinikusisaldust fossiilsete kütuste põletamine. Süsinikuringe tähtsamad etapid: (1) rohelised taimed muudavad süsiniku sünteesil sahhariidideks ja edasi proteiidideks, mis on toiduks loomadele ning energiaallikaks mikroobidele; (2) kõik organismid eritavad hingamisel süsihappegaasi; (3) surnud organismist vabaneb lagundajate ja mullahingamise toimel süsihappegaas uuesti ringesse; (4) süsinik vabaneb huumuse tulemusena; (5) süsihappegaasi tuleb inimtegevuse tulemusena näiteks turba, põlevkivi, maagaasi ja nafta põletamisel; (6) vabaneb ka vulkaanipursete tagajärjel; (6) vees settib süsihappegaas karbonaatidena; (8) kivimite murenemisel, mullatekkes ja produkstiooniprotsessis läheb süsinik uuesti ringesse. Lämmastikuringe Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse
Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse poolt-kasvuhoonegaas. Süsinikuringe tähtsamad etapid: · Rohelised taimed muudavad CO2 fotosünteesil sahhariidideks ja edasisel biosünteesil proteiidideks, lipiidideks jmmis on toit loomadele ja energiaallikaks mikrobidele. · Kõik organimsid eritavad hingamisel CO2 · Surnud orgaanilisest ainest lagundajate toimel vabanev CO2 satub uuesti ringesse mullahingamise tagajärjel · CO2te vabaneb huumuse lagunemisel · CO2e lisandumine inimtegevuse tagajärjel · CO2te vabaneb vulkaanipursetel jm. · Vees settib CO2 karbonaatidena · Kivimite murenemisel, mullatekkes ja produktsioprotsessis lülitub CO2 uuesti ringesse. Süsiniku sidumine on enamvhem tasakaalus tema vabanemisega, kui inimtegevuse tagajärjel kasvab süsiniku vabanemine pidevalt
okaspuupuistutes, siis on see lehtpuumetsades reeglina suurem, sest lehtpuude kasvavad reeglina viljakamates kasvukohtades, kus on ka suurem mulla mikrobioloogiline aktiivsus, samuti laguneb lehtpuude varis ja kõdu kiiremini. Metsaõhu ööpäevast CO2 dünaamikat vegetatsiooniperioodil iseloomustab kõrgem kontsentratsioon öösel ja madalam päeval. Öösel on õhk CO2-rikkam, sest valguse puudusel rohelised taimed ei fotosünteesi ja õhust CO2-te ei seota, kuid mullahingamise tulemusena lisandub seda pidevalt juurde ja tema sisaldus metsaõhus suureneb. Hommikul, kui päike tõuseb ja valguse intensiivsus suureneb, käivitub taimede fotosünteesiprotsess ja CO2 kontsentratsioon hakkab vähenema, jõudes miinimumi tavaliselt keskpäeval. Õhtul, kui valguse intensiivsus hakkab vähenema, langeb ka fotosünteesi intensiivsus ja CO2 kontsentratsioon hakkab taas tõusma. Mida tootlikum on puistu,
ookeanide põhjasetted, karbonaatsed kivimid, jne) aga need pole ringes. Näeme, et olulised vood on süsiniku liikumine taimedesse fotosünteesil (120 ühikut aastas maismaal ja 107 ühikut aastas ookeanis) ning süsiniku vabanemine süsihappegaasina atmosfääri hingamise käigus. Taimne hingamine tagastab maismaal sealjuures atmosfääri umbes poole fotosünteesil fikseeritud süsinikust, ülejäänud naaseb atmosfääri läbi mullahingamise (laguahelas). 74 2. VEERINGE Uurige iseseisval allpool olevat skeemi ja olge valmis seda kommenteerima. Vaadake, kuidas on evaporatsioon ja sademed jaotunud maismaa ja ookeani vahel. Pange tähele, millised on peamiised veeringe fondid 3. FOSFORIRINGE Fosforiringe on selle poolest omapärane, et siin puudub täiesti atmosfääri fond. Kogu kättesaadav fosfor on pärit maakoorest.
aktiivsus, samuti laguneb lehtpuude varis ja kõdu kiiremini. Metsaõhu ööpäevast CO2 dünaamikat vegetatsiooniperioodil iseloomustab kõrgem kontsentratsioon öösel ja madalam päeval (joon. 2). Öösel on õhk CO2 -rikkam, sest valguse puudusel rohelised taimed ei fotosünteesi ja õhust CO2-te ei seota, kuid mullahingamise tulemusena lisandub seda pidevalt juurde ja tema sisaldus metsaõhus suureneb. Hommikul, kui päike tõuseb ja valguse intensiivsus suureneb, käivitub taimede fotosünteesiprotsess ja CO2 kontsentratsioon hakkab vähenema, jõudes miinimumi tavaliselt keskpäeval. Õhtul, kui valguse intensiivsus hakkab vähenema, langeb ka fotosünteesi intensiivsus ja CO2 kontsentratsioon hakkab taas tõusma.
Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevuse poolt (kasvuhoonegaas). Süsinikuringe tähtsamad etapid: 1) rohelised taimed (+mõningad mikroobid) muudavad CO2 foto- (ja kemo-) sünteesil sahhariidideks ja edasisel biosünteesil proteiidideks, lipiidideks jm., mis on toit loomadele ja energiaallikaks mikroobidele; 2) kõik organismid eritavad hingamisel CO2; 3) surnud orgaanilisest ainest lagundajate toimel vabanev CO2 satub uuesti ringesse mullahingamise tagajärjel; 4) CO2-te vabaneb huumuse lagunemisel; 5) CO2-e lisandumine inimtegevuse tagajärjel turba, kivisöe, põlevkivi, maagaasi, nafta põletamine; 6) CO2-te vabaneb vulkaanipursetel jm. seesuguse loodusliku tegevuse tagajärjel (metsatulekahjud äikesest jne.); 7) vees settib CO2 karbonaatidena; 8) kivimite murenemisel, mullatekkes ja produktsiooniprotsessis lülitub CO2 uuesti ringesse.
annaabi.ee 
