30. Lubiväetiste kasutamine. Lubiväetised tuleb mulda anda sügiskünni alla. Lupjamise mõju on 6 8 aastat. 31. Orgaaniliste väetiste liigitamine. sõnnik, haljasväetised, bakterväetised 32. Orgaaniliste väetiste kasutamine ja efektiivsust mõjutavad tegurid. · Sõnniku efektiivsus oleneb mulla huumusesisaldusest, antavast sõnniku kogusest ja mineraalväetiste täiendavast kasutamisest, samuti ilmastikust, sõnniku muldaviimise viisist, mullaharimisest ja kasvuaegsest hooldamisest. 33. Põhu kasutamine väetisena. Põhk erineb sõnnikust, kuna ta hakkab lagunema alles mullas. Põhu kasutamisel otsese väetisena võtavad põhku lagundavad mikroorganismid elutegevuseks puudu jääva lämmastiku mullast. Põhu muldakünni järel on tähentatud ka taimekasvu pidurdavate fenoolsete ühendite kogunemist mulda. 34. Iseloomusta haljasväetiseid ja kuidas neid kasutatakse?
5. KORISTAMINE JA KUIVATAMINE Teraviljad valmivad Eestis enamasti augustis. Põuasema ja kuumema Suve korral ka juuli lõpus. Kui niiskusesisaldus teraviljal on suurem kui 14%, tuleb teravilja kuivatada. Niiskem vili hakkab isekuumenema ning arenema hakkavad hallitusseened. 2 Kuivatamiseks sobivaid kuivatitüüpe on mitmeid: • Trummelkuivatid • Punkerkuivatid • Šahtkuivatid Mis teeb tavapärasest mullaharimisest mullaharimise? – Kündmine Otsekülvi plussid ja miinused? – Plussid, hea, lihtne kiire, rahaliselt soodsam. Miinus, ei saa nii head saaki, peab rohkem taimekaitsevahendeid kasutada. 6. TERAVILJAD / TAIMED Taime (vilja) kasvufaasid – 00 - tärkamine; 10 - lehtede kasv; 20 - võrsumine; 30 – kõrsumine (lihtne lugeda viljapeas pähikuid); 40 - viljatupe paisumine; 50 - loomine; 60 - õitsemine; 70 - seemne moodustumine - piimküpsus; 80 - vahaküpsus; 90 – täisküpsus.
muldaviimine ja umbrohtude tõrje. Külvieelse mullaharimise kvaliteet sõltub suurel määral põhimullaharimise kvaliteedist. Mida parem on künd, seda vähem kulub energiat ja tööaega külvieelsele mullaharimisele. Hästiküntud aladel saab kevadel mulla külvikõlblikuks vähese harimisega. Sageli piisab vaid põldude libistamisest või ühekordsest külvieelsest kultiveerimisest. Otsekülvi tehnoloogia korral võib külvieelsest mullaharimisest ka loobuda. 126. Diferentseeritud mullaharimissüsteem a. kerge lõimisega muldadel b. keskmise lõimisega muldadel c. raske lõimisega muldadel Kerged mullad Mullaniiskuse jaotumus künnikihis Harimisskeem Wv = 55-65% Mullaharimine 4-5 cm sügavusel Külv Keskmised mullad Wv = 50-65% 5-7 cm Külv Rasked mullad Libistamine Künd 7-9 cm 5-6 cm Wv = 50-55% 127. Mullaniiskuse sõltuvus mullaerimist. Mullaniiskuse jaotus künnikihis, harimissügavus, harimiskordade arv, harimisskeemid.
8R seeria traktorid | 15 Ärge laske tulevikul kauem oodata Kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmiseks on saadaval lai valik põllumajanduslikke halduslahendusi. Näiteks: FieldDoc Salvestab automaatselt kogu põlluinfo GreenStar 2 2600 dis- pleile. Mullaharimisest külvamise, pritsimise ja väetamiseni: nüüd on teil võimalus täpselt dokumenteerida, mida, kus ja millal on tehtud ning kes töid tegi. JDLink telematics Töötage efektiivsemalt ja kasumlikumalt juhtmevaba kommunikatsiooni ja infolahendusega. See võimaldab Teil oma masinatega ühenduses püsida liht- salt JDLink veebilehel sisse logides. Saate jälgida kus ja mis põldudel Teie traktorid paiknevad või analüüsida nende tööd, näiteks kütusekulu või masina rakendust. iGuide
Sagedasemaks puuduseks on see, et korduskünd tehakse sama sügav kui sügiskünd, see pole aga õige. Korduskünni sügavus peaks olema 5...7 cm madalam, siis on umbrohutõrje effekt maksimaalne. Künde on meil mitmesuguseid, nii häid kui halbu. Hästiküntud aladel saab kevadel mulla külvikõlblikuks vähese harimisega. Sageli piisab vaid põldude libistamisest või ühekordsest külvieelsest kultiveerimisest. Otsekülvi tehnoloogia korral võib külvieelsest mullaharimisest ka loobuda. Halvastiküntud põllud vajavad mitmekordset külvieelset harimist: minimaalselt kaks korda, tavaliselt siiski enam. See nõuab palju tööd ja ka mootorikütust. Mitmekordsel harimisel halveneb ka mulla struktuur. Heaks loetakse, kui külvieelselt oleks mullas kõige enam osakesi suurusega 2...5 mm, mitmekordsel harimisel on aga enamus 2 mm mullaosakesed. Taoliselt peeneks haritud muld kannatab põuaperioodidel veepuudust ja vihmaperioodidel õhupuudust.
annaabi.ee 
