mb mm, e esinemine liidetes (abilene)) ja idaosa (o-õ (kõdar), kaudse kv mit 3-p. nuvad (tantsinuvad), diftongid kaasrõhulises silbis (küsimuisi, pikkameisi). Keskmurde murrakurühmad 1. Looderühm harjumaa murrakud Ühisjooned läänemurde põhjapoolsete murrakutega, soomepärasused, eestirootsi mõjud Loode-Harju murrakutes (õ asemel ö,e) 2. Edelarühm Põhja-Viljandimaa murrakud Ühisjooned Pärnumaa ja Mulgiga 3. Kagurühm Põhja-Tartumaa murrakud Idamurde jooned 4. Kirderühm Lääne-Virumaa murrakud siirdeala kirderanniku ja keskmurde vahel Looderühma murrakud: Risti, Harju-Madise, Nissi, Keila, Hageri, Rapla, Juuru, Paide, Türi (v.a kaguosa) Edelarühma murrakud: Kõpu, Viljandi, Suure-Jaani, Pilistvere, Kolga-Jaani, Põltsamaa, Türi (ainult kaguosa) Kirderühma murrakud: Jõe maapoolne osa, Kuusalu mandripoolne osa, Kadrina põhjaosa,
Naljatlemisi võiks öelda, et õiget verd mulgi tunneb ära sellest, et ta on kade ja uhke. Mulk ei taha iial olla naabrist kehvem, naabri parem seisund tekitab temas kadedust. Mulk on esialgu üsna umbusaldav. Ta ei lähene võõrale kergesti ja võõrast ei võta omaks nii pea. Legendi järgi peab sissetulnu mulgi staatuse saamiseks vähemalt kümme aastat Mulgimaal elama. Kas siis teda omaks võetakse, oleneb tulijast endast, sellest, kuidas oskab ta mulgiga läbi saada ja kombestikuga kohaneda. Samas hoolimata kõigist negatiivsetest iseloomuomadustest, mis mulgile külge on poogitud, ei vaadata talle kunagi ülevalt alla, vaid ikka lugupidavalt, tuues esile tema kavalust ja nutikust. Seda on oma näidendites välja toonud ka August Kitzberg. 5.2. Rahvakombed ja pärimused Tõenäoliselt kõige rohkem on Mulgimaal säilinud muistendeid ja legende vanapaganast (kuradist)
imperfekt (kuulid 'kuulsid'), mitm 3p vad (naerivad), kaudse kv mitm 3 p nuvad (tantsinuvad), diftongid kaasrõhulises silbis (küsimuisi, pikkameisi) Keskmurde murrakurühmad Looderühm Harjumaa murrakud: ühisjooni läänemurde põhjapoolsete murrakutega, soomepärasusi: ohr'oder'. Risti (Ris), Harju-Madise (HMd), Nissi (nis), Keila (Kei), Hageri, Tapla, Juuru, Paide, Türi Edelarühm Põhja-Viljandimaa murrakud: Ühisjooni Pärnumaa ja mulgiga: kasu 'kasv', luuse 'pluus'. Kõpu, Viljand, suure-jaani, Pilistvere, Kolga-Jaani, Põltsamaa, Türi Kagurühm Põhja-Tartumaa murrakud: idamurde jooni: padad 'pajad' Kirderühm Lääne- Virumaa murrakud: siirdeala kirderanniku ja keskmurde vahel: nahkane 'nahkne', tuba:tuva 'toa'. Keskmurde tuumala: Läänepoolseimad Virumaa, lõunapoolsed Harjumaa (nt Amb, Jür) ja suur osa Järvamaa murrakuid (nt JMd, Ann, Koe, Pee). Tuad, lueb, süed, teud, kautab, autu,
`tohtinud`). Levinud on ka nõrgaastmeline de- mitmus (siadele ). Tartu murde läänerühm (Ran, Puh, Nõo) paistab silma oma keerukate kvantiteedi- ja kvaliteedisuhetega. Kvantiteedimuutustest on haaratud nii konsonantism kui vokalism. Pikenema kalduvad lühikesed geminaadid ja pikad vokaalid, nõrga astme konsonantühendite ja diftongide puhul aga esimene komponent. Paljud hääliku- ja vormijooned on sarnased Mulgiga. Näiteks võib tuua sõnad üits `üks` läits `läks` järven ,järves` Tartu murde idarühm (Kam, Võn) on läänerühmaga võrreldes konservatiivsem, põhjaeestilise kirjakeele mõjudele alistumist on vähem. Sõnaalguline afrikaat ehk sulghääliku ja sama häälduskohaga ahtushääliku ühendi püsimine näikse kogu alal säilinud olevat. Idarühma eelpost Kambja sarnaneb nii majandusliku kui kultuurilise arengu poolest Nõoga, mõneti võib sarnaseks pidada ka keeletarvitust
Keskmurde murrakurühmad Looderühm – Harjumaa murrakud ühisjooni läänemurde põhjapoolsete murrakutega, soomepärasusi: ohr ‘oder’, tegevad, maate ‘maade’ eestirootsi mõjud Loode-Harju murrakutes: õ > ö, e o Risti (Ris), Harju-Madise (HMd), Nissi (Nis), Keila (Kei), Hageri (Hag), Rapla (Rap), Juuru (Juu), Paide (Pai), Türi (Tür, v.a kaguosa) Edelarühm – Põhja-Viljandimaa murrakud ühisjooni Pärnumaa ja Mulgiga: kasu ‘kasv’, oŕst ‘vorst’, luuse ‘pluus’, ilust ‘ilusat’ o Kõpu (Kõp), Viljandi (Vil), Suure-Jaani (SJn), Pilistvere (Pil), Kolga-Jaani (KJn), Põltsamaa (Plt), Türi (Tür, ainult kaguosa) Kagurühm – Põhja-Tartumaa murrakud idamurde jooni: padad ‘pajad’, tal´v ‘talv’, pidanud o Kursi (Ksi), Äksi (Äks), Laiuse (Lai, lääneosa), Palamuse (Pal, lääneosa). Kirderühm – Lääne-Virumaa murrakud
annaabi.ee 
