saabuvatele külalistele mulje avaldamiseks.16. sajandi algul värava rekonstrueerimise käigus ehitati lähedusse suurtükitorn Paks Margareeta. 155 laskeavaga ümar torn, mille läbimõõduks oli 25 m ning kõrguseks umbes 20 m, seinte paksus ulatub 4,7 - 5,1 meetrini. Algselt kutsuti seda ümmarguseks torniks, siis Uueks torniks Roosiaias, alates 17. sajandist kandus sellele Roosikrantsi nimetus Toompea vallivärava samanimelise suurtükitorni järgi, mis Rootsi bastioni muldkehasse maeti. Oma nime sai Paks Margareeta tõenäoliselt selle järgi, et oli kõige tüsedam torn linnamüüris. Ajaloo vältel on suurtükitorniks püstitatud ehitis olnud kasutusel nii laskemoona- ja relvalaona kui ka vanglana. Pärast Liivi sõda, 17. sajandi alguses rajati vallivärav. See oli ridamisi kolmas ja ajalooliselt neljas eesvärav. Peavärav põles 1757. 1782. aastal varises ja lammutati. 1870. aastal lammutati värava ees olev sild, seejärel ka vallivärav
Kroonika väitel ei olnud teist nii vägevat torni kogu Läänemere kaldal. 1696. aastast tarvitatakse torni nimena alamsaksa keelset varianti Kiek in de Kök, mis tõlkes tähendab "vaata kööki". Nimi viitab torni erakordsele kõrgusele - ülalt võis tõepoolest vaadata nii lähedal olevate hoonete köökidesse kui ka vaenlase "kööki", see on tagalasse. 17. sajandi lõpul lisati tornile uus massiivne ülaosa, jalam aga mattus bastioni muldkehasse. 19. - 20. sajandil kasutati torni isegi elukorteritena. 1968. aastast asub seal muuseum. 7 nädalat Liivi sõja ajal 1577: Veebruaris lasti neljanda korruse kõrgusele nii suur auk, et oleks mahtunud paari härgadega läbi minema. Piiramise mälestamiseks müüriti torni parandamisel sinna sisse kuus suurt paekivikuuli - nn. tümlerit ja kolm väiksemat raudkuuli. Raskete tulirelvade 24 kambrit, 30 käsirelvade ava. Kaguküljel eksponeeritud osa parhammüürist. Dansker torni idaküljel.
nõrgaks liiga märg pinnas tuleb kobestada ja kuivatada -liiga kuiv pinnas tuleb lisada vet ja korralikultsegada 18) mulle tuleb kogu laiuse rajada ühtlasest pinnasest ja paigaldada pinnas muldes kihtide kaupa. Ebaühtlaste pinnaste puhul tuleb harvemini dreenivad pinnased alla poole ja hästi dreenivad üles poole 19) muldkehas asuva niiskuse hulk ei ole aasta läbi konstantne vaid muutuv 20)muldkeha niiskustsükkel jaguneb 4 perioodiks 1 niiskuse kogumine muldkehasse sügistest vihmavetest 2 muldkeha külmumine ja talvine niiskuse ümber paiknemine 3 muldkeha sulamine ja sellega seotud niiskuse suurenemine kevadel 4 muldkeha suvine kuivamine (tahenemine) 21) temperatuuride vahest põhjustatult hakkab vesi liikuma soojemast pinnasest külmumis piiri poole +4-+6C kuni miisnuskraadideni. Vee külmumis mõjul: 1 vee paisumine poorides 2 täiendava vee juurde vool külmumis piirkonda ja jää läätsede teke. Teedeehituse seisukohalt oluline
Kõik teise paikonna tüübi süvendid ja normidega ettenähtud madalamad muldkehad luuluvad kolmadasse paikonda. Geotehinka alused Pinnase külmakerkelisus Vee külmumine pinnases. Külmakerge- Pinnase mahu muutus. Muldkeha veereziim. Muldkeha asuva niiskuse hilk W ei ole aasta läbi konstantne ja muutub vastavalt valemile. W= (A+B+C)-(D+E+F) A- muldkehale langevate sademete hulk. B- ümbritsevast loodusest juurdevoolava vee imbumine muldkehasse. C- veeaur + seotud vesi + niiskus punnasevee kapillaartõusust. D- vee ärvool muldkehast. E- vee aurustumine muldekalt. F- vee imbumine muldkehast alumistesse kihtidesse. Lisaks sademetele mõjutavad meldkeha veereziimi märkmisvöörselt veel aastaringsed temperatuurimuutused mille tulemusena muldkehas sisalduv (vesi) on pidevas liikumises soojemast kihist külmemasse kihti. Nagu looduses on neil aastaaega, nii jaotatakse ka muldkeha aastaringne niiskustsükkel neljaks perjoodiks.
Liiv tihendatakse vibrorullidega, vibrolöök- või tampmasinatega. ·Ületihendamine, Alatihendamine, Pinnas liiga märg, Pinnas liiga kuiv. ·Tuleb paigaldada kihtide kaupa. ·Lisaks sademetele mõjutavad mulkeha veereziimi märkimisväärselt veel aastaringsed temperatuurimuutused, millede tulemusena muldkehas sisalduv niiskus (vesi) on pidevas liikumises soojemast kihist külmemasse kihti. ·Niiskuse kogunemine muldkehasse sügisestest vihmavetest, muldkeha külmumine ja talvine niiskuse ümberpaiknemine, muldkeha sulamine ja sellega seotud niiskuse suurenemine kevadel, muldkeha suvine kuivamine(tahenemine) ·Liiga palju vett on poorides. ·Paigaldada veetõkkekiht või filterkiht. Mehaaniline stabiliseerimine, lubistabiliseerimine, tsementstabiliseerimine, bituumenstabiliseerimine. ·Väikese külmakerkeohtlikkusega pinnaste kasutamine; kindlustada katendi piisav kaugus
171. Muldkeha rajamine soodesse: Tuleb püüda soo ületada tema kõige kitsamas ja maa- dalamas kohas ning kus on alloleval mineraalpinnasel vähim põikkalle. Tuleb kavandad abinõud mulde stabiliseerimise kiirendamiseks või ettenäha soo kuivendamine (seda tuleb teha enne muldkeha rajamist). Soodes peab muldkehad rajama kruusastest, liivsetes või saviliivsatest pinnastest soodes, kus esineb vee põikvoolu tuleb rajada muldkehasse vett läbilaskvad ehitised. Nende puudumisel tuleb muldet rajada hästi dreenivatest jämedateralistest kivimaterjalidest (kivid, kruusad, kruusaliivad). Soodes, kus põhja põikkalle on üle 1:10 tuleb muldkehaalune soopõhi eelnevalt tasandada, astmestada või kobestada. Soodes, kus põhjakalle on üle 1:10 eemaldatakse mulde pikilibesemise ja tee-ehitiste hilisemate deformatsioonide vältimiseks turvas terves ulatuses. Sildade ehitusel tekkinud silla alused süvendid
annaabi.ee 
