asendamatud rasvhapped. Rasvhapete sünteesi reguleerivad hormoonid. Glükagoon aktiveerib lipaase/ inhibeerib ACC. Insuliin inhibeerib lipaase/ aktiveerib ACC. 3. Triatsüülglütseroolid sünteesitakse pmslt adipooskoes, maksas ja peensooles. Toiduga omastatud rasvad hüdrolüüsitakse peensooles lipaaside poolt. Saadud 2-monoatsüülglütseroolid imenduvad ja peensoole mukoosas atsüleeritakse uuesti triatsüülglütserooliks. Glütserolipiidid sünteesitakse fosfatiidhappest Sfingolipiidide süntees. Tseramiid on prekursoriks kõikidele sfingolipiididele. Ser ja palmitüül-CoA kondensatsioon on esnimene reaktsioon. Ketoon taandatakse NADPH abil. Atsüleerimisele järgneb kaksiksideme lisamine. Eikosanoidid on lokaalsed rakuhormoonid, mis osalevad mediaatoritena reproduktiivses funktsioonis, vereliistakute
Mesenhümaalseteks kudedeks). Ei ole siiski kasutusel. Embrüonaalne sidekude -Rakuline koostis- haralised fibroblastoidsed rakud, võib olla ka üksikuid rändrakke. -ECM on hüdrofiilne ja meenutab sültjat massi (nabaväädis) Täiskasvanud sidekude *Kohev sidekude – rakke on rohkem kui kollageenikiude(mukoosas ja submukoosas enamikes organites epiteeli all ja ümber vere-,lümfisoonte ja närvikiudude. *Tihe sidekude – kollageeni kiude on rohkem kui rakke. (kõõlused, ligamendid ja sarvkestas) -Regulaarne(vormunud,korraskiuline) tihe sidekude -kollageenikiud on orienteeritud -Irregulaarne(vormumata,sassiskiuline) tihe sidekude -kollageenikiud on orienteerumata, nt.dermises. Irregulaarne tihe sidekudede Kiuline mass on ülekaalus.Jaguneb veel kollageenikiudude iseloomu järgi:
Harva võib sporaadilist EDS tuvastada isoleeritud karajdes. Sel juhul levib viirus kontaktil kodulindudega, kuid sagedamini vee vahendusel, mis on saastunud viirust sisaldava sõnnikuga. Tekib endeemia risk. Peamiselt horisontaaaalne levik toimub kontamineerunud munade ja sõnnikuga. Lisaks ka inimese vahendusel ja vaktsineerims- ja verevõtunõeltega. Patogenees: Organismi sattunud viirus paljuneb esmalt ülemiste hingamisteede mukoosas ja võib põhjustada respiratoorprobleeme. Järgneb vireemia, viiruse paljunemine lümfoidkoes ning massiline replikatsioon toimub ~8 päeva jooksul munajuhas. Muutused munakoores tekivad samaaegselt. Munad sisaldavad pindmiselt ja sees viirust 8-18 päeva. Munajuha valendik on täidetud viirust sisaldava eksudaadiga, mis saastab ka sõnnikut. Erinevalt teistest lindude adenoviirustest, võib viirus paljuneda ainult üksikjuhtudel soolkanali epiteelis.
Optimaalne pH sülje alfa-amülaasi jaoks on 6,7 Võrreldes pankrease -amülaasiga levib sülje ensüüm väga väikest toimet. Peensoolees toimub põhiliselt tärklise hüdrolüüs. Glükoos, galaktoos ja fruktoos on süsivesikute seede otsesed lõppproduktid, mis imenduvad kasteistsõrmikus ja tühisooles, enne kui küümus jõuab niudesoolde. Laktoos (piiimasuhkur) hüdrolüüsub ensüüm laktaasi toimel glükoosiks ja galaktoosiks. Laktaasi konsentratsinoon on peensoolenõre mukoosas esialgu väga kõrge ning väheneb põrsaste vanuse suurenedes (oluliselt väheneb nende 8 nädala vanuseks saamisel). Tarbitud sahharoos hüdrolüüsub sahharaasi toimel glükoosiks ja fruktoosiks. Maltoos hüdrolüüsub maltaasi toimel glükoosiks 30-60% kogu seedetrakti sisaldisest, mis jämesoolde jõuab, viibib seal 20-38 tundi (maos 0-6 tundi ja peensooles 2-6 tundi). Sööda süsivesikud, mis jäid peensooles seedumata, seeduvad ja fermenteeruvad jämesooles soole mikrofloora mõjul.
Viirused mõmm :) 05/06 Enteroviirused Üldist. Virulentsus. Ümbriseta ikosaeedrilised mRNA viirused. Replikatsioon tsütoplasmas. Fekaaloraalne levik. Haiguse määrab koetropism, viiruse tsütolüütiline võimsus. Sisenemisväratid ülemised hingamisteed, oropharynx, GI trakt. Virionid on happe-, proteaasi- ja sapiresistentsed, ka temperatuurikindlad. Replikatsioon algab mukoosas, tonsillide ja neelu lümfoidkoes. Viirus infitseerib hiljem Peyeri naaste. Esmane vireemia viib viiruse retseptorit kandvasse koesse – lümfisõlmede retikuloendoteliaalsetesse rakkudesse, põrna, maksa, kus algab replikatsiooni teine faas. Tekib teisene vireemia. Enamasti tsütolüütilised (v.a. hep A), paljunevad kiiresti, kahjustavad rakke otseselt. Polioviirus pääseb ajju skeletilihaseid innerveerivate närvide kaudu, on ajutüve ja eessarve motoneuronitele tsütolüütiline.
Kõrgem afiinsus antigeenide suhtes võrreldes IgM-ga. Võime liikuda verest kudedesse. Läbib platsenta - kaitseb vastsündinut infektsioonide vastu, mille suhtes ema oli immuunne. Komplemendi sidumise võime, põhjustab bakterite lüüsi. IgA – dimeerne vorm võimaldab esmase kaitse lokaalsete infektsioonide vastu, tänu selle rohkusele süljes, pisarates, bronhiaalsekreetides, nasaalses limas, prostata vedelikes, vaginaalsekreetides ja peensoole mukoosas. Limaskestade kaitse ja bakterite lüüs. IgE – kaitseb keha välispindu, eelkõige mukoosaga kaetud pindasid antimikroobsete rakkude `värbamise` teel. Kutsub esile akuutse põletikulise vastuse. IgE tase tõuseb ussidega seotud infektsioonide ajal, kaitsedes selliste sissetungijate eest. Nuumrakkude (basofiilide) aktivatsioon. IgD – funktsioon ebaselge, arvatavasti toimib kui antigeeni retseptor, et kontrollida lümfotsüütide aktivatsiooni ja inaktivatsiooni
annaabi.ee 
