• Arheoloogia ja loodusteadused – mida saab mõõta ja mida see näitab? • Kokkupuutepunkte veel paljude erialadega, sõltuvalt kitsamast uurimisvaldkonnast -> multi- ja interdistsiplinaarne arheoloogia • Alguspunkt: esimeste hominiidide kujunemine • Lõpp-punkt – sisuliselt võimatu määrata, üha enam uuritakse nt lähiajalugu, tarbimist (William Rathje) jne Eesti puhul: alates mesoliitikumist Kuidas määratleda muistist? • Esineb arheoloogilisi leide, inimtekkelisi ladestusi, hooneid või rajatisi, inimtegevusele viitavaid taime- ja loomajäänuseid (ehk ökofakte); • Teisisõnu: on tuvastatav inimtegevuse mõju • Iga muistis koosneb vähemalt ühest inimtekkelisest ladestusest loodusliku aluspinna ja maapinna vahel (enamasti on neid mitu kui mitu tuhat) • Kõiki inimtekkelisi ladestusi kokku nimetatakse tavaliselt kultuurkihiks
,,Kuningas", siis võib arvata, et tollaseid pealikke nimetati kuningateks ning oma tänapäevase sisu sai see hoopis hiljem. Eelrooma rauaaegse asustuse olemasolu üle võime otsustada peamiselt kivikalmete järgi, kuna avaasulaid sellest perioodist praktiliselt kaevatud ei ole. See võib olla tingitud ekstensiivsest põlluharimisest. Kindlustatud asulate uurimine sai alguse Asvast Lõuna-Saaremaalt, mispärast on taoliste asulate kultuuri nimetatud vahel Asva kultuuriks. Kokku on seda muistist läbi kaevatud umbes kuuendik. Leitud on enam kui 32 000 savinõukildu. Mis puutub surnutele kalmesse kaasa antud panustesse, siis mandriga võrreldes ilmnevad Eesti saarte leiumaterjalis teatud erinevus. Üldiselt kalmete leiud sel perioodil suurenevad. Eelrooma ehk varase rauaaja esimesest poolest on Eestist leitud aga vähe raudesemeid: üks raudnaaskel, mis võib olla pärit veel pronksiaja lõpust; raudkäevõru; mõõk ja nuga.
Viikingiaegne mõõk müüdi Soomes 50 00 kr eest. Virumaalt leitud kalmest mõõk, mis on 11. sajandi lõpust 12. saj algusest, ilusate hõbekaunistustega ja Eestis suht haruldane(kuulub 50 ilusaima mõõga hulka) ning avastati põlluharimise käigus. Põletusmatusel hauda kaasa pandud. Esemete juures on tähtis, kust ja koos milliste esemetga on leitud. Proovikaevamine selgitab välja kas on kultuurikihti või muistist. Arheoloogiline kaevamine Väga vastutusrikas, sest läbikaevates koht hävitatakse, keegi ei näe enam sama pilti kui kaevaja. Järgi jävad: fotod, kirjeldused, leiud - konspekt. Järgmine uurija näeb ainult eelmise konspekti. Arheoloogilise kaevamise juures tuleb tõsiselt arutada, millist objekti kaevata ja mil määral. Viimased 30 aastat on arheoloogid teinud rohkem avarii - ehk päästekaevamisi, st sinna rajatakse pärast maja, tee, lennujaam peale
mingisugune lihtne irrigatsioon. Suhteliselt rikkalikke saake saadi üsna kergelt. Riis kodustati Aasia madalatel aladel, ei teata, kus ja millal see aset leidis. Riisi metsik eellane kasvas madalatel aladel Indiast Lõuna-Hiinani, samuti Vaikse ookeani saartel. Võimalik, et see kasvas algul taro põldudel umbrohuna, seejärel hakati seda omaette kasvatama. 1984. a kaevas Charles Higham varase riisikasvatusega tegelenud kogukonna muistist Khok Phanom Di´d Tai keskosas. Asulakoht paiknes ranniku mangroovisoode lähedal, väga soodne elukeskkond. Asustus seal 50002000 eKr. Muistis 5 ha, kultuurkihi paksus 12 m; nii asula kui ka matmispaik. Leiti erinevatest sortidest pärit riisi jäänuseid jm põllundusele viitavat materjali. Küsimuseks taas see, kas riis kasvas metsikult või seda juba kultiveeriti. Khok Phanom Di elanikud olid peamiselt kütid-korilased. Higham:
vana-pärsiakeelne tekst ning loodud Darius I ülistamiseks ja tema võimu legitimeerimiseks. Behistuni raidkiri ehk Bisutuni raidkiri. Behistun paikneb muistse Meedia (Meedea) riigi (tänap. Iraani) territooriumil, täpsemalt asub Kermansahist Hamadani viival teel ca 1500 m kõrgune mägi. Mäel on ca 100 meetri kõrgusel kivisse raiutud Ahhemeniidi dünastiast pärit Pärsia kuninga Darius I (valitses aastatel 522-486) bareljeef koos raidkirjaga. Muistist valmistati kuningas Darius I käsul ajavahemikul ca 521-518 a. eKr, eesmärgiga ülistada tema võitu vaenlaste ja mässajate üle ning, et legitimeerida ta võimu. Behistuni raidkiri on koostatud kolmes keeles, mis olid tollal kasutusel Pärsia impeeriumis vana-pärsia, elami ja akkadi (babüloonia) keeles. Darius I ajal saavutas Pärsia impeerium oma tipu nii territoriaalselt, kui ka poliitiliselt ja sõjaliselt. Darius I haaras võimu 522. a. kukutades võimult usurpaator maag Gaumata
annaabi.ee 
