..................................................9 Lisad......................................................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Kristjan Raud (1865-1943) kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel. Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt
vaatajale, milles neile eeskujuandvalt võis mõjuda mitte ainult Eduard von Gebhardt, vaid usulise maali areng ja vaimne atmosfäär üldse, eeskätt Saksamaal. 8 URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.htm 7 KOKKUVÕTE Kristjan ja Paul Raud kuuluvad eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Kristjani loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Olles Eesti Muuseumi Ühingu asutajaliige, oli Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Paul polnud küll rahvusliku suuna järgija, kuid tema tähtsust eesti kunstiajaloos ei tohi alahinnata: esimene elukutseline portreemaalija ning väljapaistev maastiku- ja olustikumaalija. Kuna vennad Rauad on Eestis väga tuntud, ei üllatanud nende kohta informatsiooni otsides
elamise-olemise Tallinnas ja siirdus päriseks oma tallu Taeblas. Tema tuntumad tööd: autoportree (1902),"Lääne neiu" (1903),"Vigala taat" (1904) ANTS LAIKMAA Varakevadine maastik. Läänemaa motiiv August Kitzbergi portree (1915) 2 Marie Underi portree (1904) 3 2. KRISTJAN RAUD Kristjan Raud (1865-1943) kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Olles Eesti Muuseumi Ühingu asutajaliige, oli Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis- sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel. Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused. Tema joonistuste
18 16 URL http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4596652C99698C6DC22571C700480A76 17 URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.htm 18 URL http://www.sirp.ee/2002/30.08.02/Kunst/kunst1-1.html 10 KOKKUVÕTE Kristjan ja Paul Raud kuuluvad eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Kristjani loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Olles Eesti Muuseumi Ühingu asutajaliige, oli Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Paul polnud küll rahvusliku suuna järgija, kuid tema tähtsust eesti kunstiajaloos ei tohi alahinnata: esimene elukutseline portreemaalija ning väljapaistev maastiku- ja olustikumaalija. Kuna vennad Rauad on Eestis väga tuntud, ei üllatanud nende kohta informatsiooni otsides
päriseks oma tallu Taeblas. Tema tuntumad tööd: · Marie Underi portree (1904) · autoportree (1902) · "Lääne neiu" (1903) · "Vigala taat" (1904) · August Kitzbergi portree (1915) 5 2. KRISTJAN RAUD Kristjan Raud (1865-1943) kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Olles Eesti Muuseumi Ühingu asutajaliige, oli Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel. Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused
· 1922 Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige · 1934 Eesti Rahvamuuseumi auliige · 1935 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor · 1935 Tarbekunstide Ühingu auliige · 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige · 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni (suri 1943). Kristjan Raud kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Kristjan Rauda huvitas A.Böcklin, kes käsitles mütoloogilisi, fantastilisi ja allegoorilisi teemasid realismilähedases stiilis. Saksa, eriti Müncheni sümbolistid arendasid sellist temaatikad edasi, kuid kasutasid tihti ka juugendlikku, stiliseeritud vormi.Kristjan Raud suundus filosoofiliste teemade inimlikku eksistentis üldistavate kujundite otsingule. Selle tulemuseks olid näiteks temperamaal
annaabi.ee 
