Eestis. 3. Kes oli Wilhelm Neumann ja mille poolest on ta Eesti muinsuskaitse ajaloos oluline? Saksa päritolu kunstiajaloolane, arhitekt. Nimetatud ka Baltimaade muinsuskaitse isaks. 1888.a avaldas muinsuskaitsealase kirjutise, kus toonitas ühiskondlikku kaitse ja usaldusisikute võrgustiku loomise vajadust. 1914. a esitas käsitluse linnatuumikutest kui tervikutest, linnaplaanist kui ajaloolisest ürikust ning muinsuskaitsest ja muinsuste hooldusest. 4. Milline on Jaan Jungi tähtsus Eesti muinsuskaitse ajaloo kujunemisel? Tegutses aktiivselt rahvuslikes seltsides ning tegi kaastöid ajalehtedele. Jaan Jungi võib pidada esimeseks eestlasest arheoloogiks (täiendas end muinasteaduste alal nii Soomes kui ka mujal Vene impeeriumis). Ta uskus eestlast kultuuri olemasollu muinasajal. Oma tööst ja seltsitegevusest vaba aja pühendas ta Eesti koduloo uurimisele, eriti huvitasid teda vanad linnamäed ja kalmed.
15. juunil 1950. a loodi Teaduslik Restaureerimise töökoda (TRT). 1950ndatel loodi ka Tallinna Arhitektuurimälestiste Majavalitsus, mis hiljem oli tuntud, kui Tallinna Arhitektuuri Mälestusmärkide Kaitse Inspektsioon. 1957. a asutati Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum. 1968. a. reorganiseeriti TRT Vabariiklikuks Restaureerimisvalitsuseks (VRV). 4 1971. a. asutati Lahemaa Rahvuspark, kus lisaks looduskaitsele ja ökoloogiale lähtuti ka muinsuskaitsest. 27. veebruaril 1973. a. kinnitati ENSV MN määrusega Tartu, Pärnu, Paide, Viljandi, Rakvere, Võru, Kuressaare, Haapsalu ja Lihula ajalooliste keskuste kaitsetsoonid ja nende põhimäärused. 1976. a. kehtestatakse NSVL ÜN seadus ''Ajaloo- ja kultuurimälestiste kasutamise kohta''. 1978. a. asuvad Eestis tööle poolakatest restauraatorid. 6. oktoobril 1980. a. antakse Tallinnale üle Euroopa Kuldmedal arhitektuuripärandi säilitamise eest. Tallinn on 8. Euroopa linn, mis selle sai. 29.12
aluseks. Oma seisukohad ja protokollilised otsused esitab nõukogu kirjalikult kultuuriministrile ja Muinsuskaitseametile. Omaalgatuse korras osalevad muinsuskaitses usaldusmehed, kelle õigused ja kohustused kehtestab kultuuriminister määrusega. Vabatahtliku üldrahvaliku ja erakonnavälise mittetulundusühinguna tegutseb Eesti Muinsuskaitse Selts. Eesti Muinsuskaitse Seltsi põhiülesanded on: kultuuripärandi väärtustamine kõigis rahvakihtides; kõigi muinsuskaitsest huvitatute kaasamine; mälestiste abil rahvas kodu- ja kodanikutunde süvendamine. Eesti Muinsuskaitse Seltsi kuulub tuhatkond aktiivset liiget. EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuripärandi vabatahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi. Vaba kodanike ühendusena tegutseb Eesti muinsuskaitse ümarlaud. Ümarlaud on iseseisev, poliitiliselt erapooletu, läbipaistev ja nõuandva õigusega alaliselt tegutsev kogu. ÜL
KINNISOMANDI KITSENDUSED Kinnisomandi kitsendused jaotatakse ( AÕS § 140) 1) Seadusjärgsed-tulevad otse seadustest. Kinnistusraamatusse üldjuhul ei kanta-on kõigile nähtavad, kuna tulevad seadustest. 2) seatud tehinguga, 3) seatud kohtuotsusega-see on siusliselt seadusjärgne, aga teoorias tuuakse eraldi välja. Seadusjärgsed omandi kitsendused hõlmavad: a) käsutusõigust (valdavalt võõrandamiskitsendused) NT: muinsuskaitsest tulevad piirangud b) kasutusõigust (valdavalt naabrusõigused) eesmärk on nende isikute huvide katsmine, kes end teatud suhtes peavad omanikule allutama. Nendeks isikuteks on nii piirnevate maatükkide omanikud (naabrid) ja kaugemad eraõiguslikud isikud kui ka üldsus, riik. Omaniku tehinguline enesekitsendamine võib hõlmata: a) kasutusõigust ja b) käsutusõigust. Omaniku õiguste tehinguline kitsendamine toimub lepingu alusel. Sellisteks kitsendusteks on
KINNISOMANDI KITSENDUSED Kinnisomandi kitsendused jaotatakse ( AÕS § 140) 1) Seadusjärgsed-tulevad otse seadustest. Kinnistusraamatusse üldjuhul ei kanta-on kõigile nähtavad, kuna tulevad seadustest. 2) seatud tehinguga, 3) seatud kohtuotsusega-see on siusliselt seadusjärgne, aga teoorias tuuakse eraldi välja. Seadusjärgsed omandi kitsendused hõlmavad: a) käsutusõigust (valdavalt võõrandamiskitsendused) NT: muinsuskaitsest tulevad piirangud b) kasutusõigust (valdavalt naabrusõigused) eesmärk on nende isikute huvide katsmine, kes end teatud suhtes peavad omanikule allutama. Nendeks isikuteks on nii piirnevate maatükkide omanikud (naabrid) ja kaugemad eraõiguslikud isikud kui ka üldsus, riik. Omaniku tehinguline enesekitsendamine võib hõlmata: a) kasutusõigust ja b) käsutusõigust. Omaniku õiguste tehinguline kitsendamine toimub lepingu alusel. Sellisteks kitsendusteks
vastu. Samuti ka § 33, mis sätestab igaühe kodu puutumatuse. § 39, mis sätestab autori omandiõiguse oma loomingule. Avaliku õiguse mõju asjaõigusele Asjaõigus ei saa tagada piirituid õigusi ja vabadusi. Peale tsiviilõiguslike kitsenduste ja piirangute tuleb siinjuures eelkõige viidata avaliku õiguse suurele mõjule. Juba põhiseadusest tulenevad tähtsad piirangud. Põhiseadusest madalamal tulenevad kitsendused veel planeerimisseadusest, keskkonnakaitsest, muinsuskaitsest, põllumajanduslikest piirangutest. Asjaõiguslikud nõuded a) valduse kaitse nõue § 44 ja 45 järgi; b) kinnitusraamatu kande parandamise nõue, seega ebaõige kande muutmise või kustutamise nõue, § 65 ja 66; c) nõue asja väljaandmiseks ebaseaduslikust valdusest, § 80; d) omaniku nõue valduse rikkumise kõrvaldamiseks ja edasiseks ärahoidmiseks (§ 89); e) reaalservituudist tulenev asja teatud viisil kasutamise nõue, § 172;
annaabi.ee 
