Kristjan Raud oli 19191924 haridusministeeriumis riigi muuseumide korraldaja ja muinsusvalitsuse juhataja. 20. sajandi aldkümnendeil oli aktiivsemaid eesti kunstielu korraldajaid, osales ka ,,NoorEesti" tegevuses. Ühtlasi on tal suuri teeneid eesti rahvakunsti ja ainelise vanavara kogumise organiseerijana. Kristjan Raud on üks Eesti Rahva Muuseumi asutajaist. 19091913 juhtis ta selle kogumistööd. 1920. aastal korraldas ta nn. ülemaailmsed eesti muinasvara päästepäevad. Kristjan Raud suri 19. mai 1943 Tallinnas. Looming Kristjan Raud on loonud peamiselt söe ja pliiatsijoonistusi, vähem ka õli ja temperamaale. Muhus, Pakril ja Rakvere ümbruses lõi ta realistlikke olustiku ja tööainelisi ning maastikupilte. 19. ja 20. sajandi vahetusel pääses Kristjani loomingus valitsema uusromantismist, sealhulgas sümbolismist ja juugendstiilist inspireeritud laad, looduskäsitluses ilmnes panteismi sugemeid
1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja. 1907 avas oma stuudiokooli Tartus. 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel. 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusasjade osakonna juhatajaks, kust lahkus mais, 1924. a. 1920.a. osales ülemaaliste eesti muinasvara päästepäevade korraldamises. 1924. aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga (1 tütar, 2 poega). Töötas edasi joonistusõpetajana. 1925 sai Kultuurkapitali tellimuse ja 1926 Kultuurkapitali tööstipendiumi. 1928 sai Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali poolt korraldatud võistlusel I auhinna "Eesti vanem kosjas". Asus elama Nõmmele. 1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70. a. juubelit tähistati suurejooneliselt
mu vaimu- ja südameasjaks olid." Tegevus Tallinnas Alates 1914. aastast kuni elu lõpuni elas Kristjan Raud Tallinnas. Iseseisvuse alguses dimineeris tema elus endiselt ühiskondlik külg. Ta juhtis haridusministeeriumi kunsti- ja muinsuste osakonna juhatajana, muuseumide korraldajana ja muinsusvalitsuse juhatajana 1919-24 Eesti muinsuskaitsetööd: koostas muinsuskaitseseaduse, hoolitses arhiividokumentide säilitamise eest, korraldas 1920 muinasvara päevad. Kristjan Raud-i mälestuste järgi tuli "päästa, päästa ja päästa ja koguda", sest paljud sõja ajal laokile jäänud kultuurivarad vajasid kaitset ja peremehekätt. Kristjan Raud rõhutas samuti riigistatud mõisate ajaloolist tähtsust kultuurikeskustena ja kritiseeris teravalt seisukohti, mille kohaselt neis sageli eeskätt majanduslikku kasutegurit hinnati. Kristjan Raud-i elu muutus otsustavalt 1924. Ta abiellus Elvira Tischleriga ja loobus
Kristjan Raud Tallinnas Alates 1914. aastast kuni elu lõpuni elas Kristjan Tallinnas. Iseseisvuse alguses dimineeris tema elus endiselt ühiskondlik külg. Ta juhtis haridusministeeriumi kunsti- ja muinsuste 5 osakonna juhatajana, muuseumide korraldajana ja muinsusvalitsuse juhatajana 1919-24 Eesti muinsuskaitsetööd: koostas muinsuskaitseseaduse, hoolitses arhiividokumentide säilitamise eest, korraldas 1920 muinasvara päevad. Kristjani mälestuste järgi tuli "päästa, päästa ja päästa ja koguda", sest paljud sõja ajal laokile jäänud kultuurivarad vajasid kaitset ja peremehekätt. Kristjan rõhutas samuti riigistatud mõisate ajaloolist tähtsust kultuurikeskustena ja kritiseeris teravalt seisukohti, mille kohaselt neis sageli eeskätt majanduslikku kasutegurit hinnati.
uut raamatukunsti. Kristjan Raud Tallinnas Alates 1914. aastast kuni elu lõpuni elas kunstnik Tallinnas. Iseseisvuse alguses domineeris tema elus endiselt ühiskondlik külg. Ta juhtis haridusministeeriumi kunsti- ja muinsuste osakonna juhatajana, muuseumide korraldajana ja muinsusvalitsuse juhatajana 1919-1924 Eesti muinsuskaitsetööd: koostas muinsuskaitseseaduse, hoolitses arhiividokumentide säilitamise eest, korraldas 1920 muinasvara päevad. Kristjani mälestuste järgi tuli "päästa, päästa ja päästa ja koguda", sest paljud sõja ajal laokile jäänud kultuurivarad vajasid kaitset ja peremehekätt. Kristjan Raud rõhutas samuti riigistatud mõisate ajaloolist tähtsust kultuurikeskustena ja kritiseeris teravalt seisukohti, mille kohaselt neis sageli eeskätt majanduslikku kasutegurit hinnati. Kristjani elu muutus otsustavalt 1924. aastal kui ta abiellus Elvira Tischleriga ja loobus
annaabi.ee 
