Euroopasse? Millal võtsid skandinaavlased vastu ristiusu? – Maapuudus sundis skandinaavlasi rändama. Röövretkede peamiseks põhjuseks oli samuti maapuudus. Noored talupojad pidid elatist teenima kas röövretkede või kaubanduse kaudu. Peamiselt toimusid retked poliitiliselt killustunud Lääne-Euroopasse. Lääne- Euroopasse tõid viikingite retked hävingut. Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu umbes X. sajandil. 12) Kirjeldage muinasskandinaavlaste maailmapilti. Tooge näiteid, millest räägivad nende saagad ja kangelaseepika? – Skandinaavlased austasid loodusjõude, eriti päikest. Maailm oli nende arusaama järgi asustatud paljude müütiliste olenditega ja elu pärast surma oli Valhallas. Muinasskandinaavlased nägid maailma ilmapuuna. Selle kõige kõrgemad oksad ulatusid taevasse ja juured põrgusse. Seda ümbritses maailmameri, kus elutses hiiglaslik madu Jörmungandr
skandinaavias. Järjest enam viikingeid vahetas muoinas usu ristiusu vastu. Ühiskonna korraldus Välismõjud puudusid, antiikitsivilisatsioonidega Viikingid koku ei puutunud, Säilitasid kaua sugukondliku korra, feodalismi ei tekkinud. Elasid suurperekondadena, mitu põlvkonda, teenijad ja orjad ühes majas. Iga maja juures perekonna kalme. Kõik skandinaavlased kuulusid etniliselt põhja-germaanlaste hulka ja rääkisid muinasskandinaavlaste keelt. Ühine ka kultuur, usund, mütoloogia ja õiguslikud tavad. Kolm ühiskonna kihti: ülikud, vabad talupojad ja orjad. Konung- viikingite ülik Bond- taluperemees Riikluse alged tekkisid 9. saj algul taanlastel, 9. saj lõpul norralastej ja 11. saj rootslastel. Viikingite usund ja kiri ning kirjandus See osa tuli ise kokkuvõte õpikust teha...usund oli lk 43 ja kiri ning kirjandus lk 44...sa loe vähemalt läbi sest ta raudselt midagi sealt kysib:P ruunikirja kohta ma arvan:P:D:D
Mida tõid kaasa viikingite retked Lääne Euroopasse? Millal võtsid skandinaavlased vastu ristiusu? Elanikkond kasvas ning see maapuudus andis tunda. Talupere nooremad pojad kellele maavaldusi ei jätkunud, pidid otsima elatist kaubandusest ja mereröövist. Mererööv huvitas ka sisevõitluses alla jäänud konungeid. Nii kujunesid viikingite salgad . VII ja eriti IX sajandist hakati rüüstama poliitiliselt killunenud LääneEuroopat. X sajandil. 12) Kirjeldage muinasskandinaavlaste maailmapilti. Tooge näiteid, millest räägivad nende saagad ja kangelaseepika? Nad austasid loodusjõude, päikest ja loodusobjekte ning ka esivanemaid. Maailm oli asustatud paljude müütiliste olenditega nagu nt: ohtlikud hiiud, trollid ja naissõdalased valküürid Muinasskandinaavlased nägid maailma müütilise kolmeosalise ilmapuuna. Selle kõige ülemised oksad puudutasid taevast, kõige alumised aga põrgut. Inimesed elasid midgardis,
Feood lään, mida saab vabalt pärandada ilma senjööri loata Domeen kuninga maavaldus Investituur lepingu sõlmimine senjööri ja vasalli vahel Normann viikingid, skandinaavlased Valhalla koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased Thor skandinaavia mütoloogias peajumal, piksejumal, sigivusejumal, tunnuseks vasar Oden viikingite sõjajumal Frej/a viikingite viljajumal Loke viikingite saatan Aasid muinasskandinaavlaste müütide noorem peajumalate sugu, juht Odin Ruunikivi surnu mälestuskivi, millel oli tavaliselt ruunikirjas tekst, enamasti Skandinaavias ja viikingite ajal Saaga vanagermaani kangelaslaul, muinasislandi jutustus ,,Vanem Edda" viikingite eepos ruunikirjas Misjonär ristiusu levitaja, ülesandeks kuulutusega saavutada mittekristlaste tulek kristlaste hulka Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas
riigiusuks, eraelus säilis rahvausk. Vanim osa Islandi kirjanduses on skaldilaulud skaldid olid mõjukad isikud, hõimude religioossed juhid. Peateemaks oli skaldilauludes ülikute kangelasteod, ajaloolised sündmused, genealoogia. Skaldilaulud pärinevad 9. sajandist. 12. sajandist pärinevad proosasaagas, mis olid mütoloogilised ja ajaloolised. Kõige olulisem Islandi kirjanduses on "Vanem Edda", Islandi eepos, mis koosneb paljudest saagadest, sisaldades muinasskandinaavlaste ja germaanlaste pärimusi. "Vanem Edda" leiti 1643. aastal. "Eddas" on palju kenningeid elik poeetilises vormis sõnalisi peitepilte (nt surnud sõdalane see, kes rahuldab vareste nälga). Mitmete kenningite loetelu on ühes eeposes, mil nimeks "Alviissi lugu". "Edda" ja põhjamaade kirjanduse ning ka kreeka mütoloogia vahele võib tõmmata paralleele, jumalate süsteem on mitmekihiline (Odin, Thor, Loki). Surnute kangelaste teispoolsus elik Valhalla. Maa
sajandi käsikirjades ja trükitud teostes. Keelenäidetena on avaldatud vanasõnu ja mõistatusi toonastes eesti keele grammatikates. Rahvaluule on kindlailmelise poeetika ja arendatud temaatikaga on rahvusliku kirjanduse tähendusrikas eelkäija. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aestii või aestui. Eesti alal asunud hõimude suhteid läänepoolsete hõimudega peegeldavad lähemalt muinasskandinaavlaste saagad ja skaldide laulud. Guta saagade järgi on u 500. aastal Gotlandilt väljarändajad tulnud Eestisse. Saagades peegelduvad kaubanduslike suhete kõrval enam sõjalised kokkupõrked. Munk Nestori jt kroonikatest selguvad mitmed vürstide maksude pealesurumise ja kogumise retked 11. ja 12. sajandil. Saxo Grammatucuse kroonikas "Gesta Danorum" - sisaldab eestlaste kohta märget, et eestlased on 1170
annaabi.ee 
