(18991903). Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartus reaalkoolis õpetajana. Kristjan Raud töötas õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riiklikus Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis jm. Looming Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused, vähem õli- ja temperamaale. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. 19. sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. 1938-1940 joonistas ta üldistusjõulisi, lihtsaid ja kargeid rannakülavaateid. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega
põlvkonda. Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel. Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Õpinguaastad Iseseisvuseelsetel kümnenditel sai Eestis aktuaalseks eri kultuurimõjude küsimus. Kunstnik Kristjan Raud pidas eesti kultuuri tähtsaimaks lätteks rahvuskultuuri, hinnates kõrgelt selle ilu, lihtsust ja omapära
mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Olles Eesti Muuseumi Ühingu asutajaliige, oli Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis- sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel. Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg".Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis.Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-
mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Olles Eesti Muuseumi Ühingu asutajaliige, oli Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel. Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Tema kaksikvend oli kunstnik Paul Raud.Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg".Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias,
10 Ning söejoonistuste tsükkel ,, Inimene ja öö" ( 1907-1909 ), kus delikaatselt ühendatud üksik ja üldine, maine ja taevane. Tema rahvusromantiline ja müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimasel aastakümnetel. Enamus Kristjan Rauda loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused, vähem õli- ja temperamaale. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseeritud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. 19.saj lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus,armastus ja üksindus. 1938-1940 joonistas ta üldistusjõulisi, 11
7 küttimist, kalapüüki, tantsijaid ja isegi loomi, heites valgust etruski kultuurile. Nii maalid kui lahkunutele kaasa pandud esemed kinnitavad etruskide usku hauatagusesse ellu. Etruski naisi on 4. saj eKr elanud ajalookirjutaja Theompopos kirjeldanud kui edevat ja kergemeelset enesepaljastajat, kes võis ka täiesti alast tänavale tulla. Etruuria naistele oli antud vabadus, millel polnud muinasmaailmas võrdset ja mis tõstis nad meestega peaaegu ühele tasemele. Kreeka ja Rooma ajalookirjutajaid see häiris. Abielunaised tegid kõiki naiste kodutöid: ketramine, kudumine, õmblemine, lastekasvatamine, kuid ei pidanud kannatama soolist ebavõrdsust. Naised võisid vabalt käia tantsimas, kaarikute võiduajamistel, poksivõistlustel ja akrobaatide esinemistel. Nad võisid ka veini juua, mis rooma naistel oli karmilt keelatud. Arvatakse, et kõrgklassi
mähkinud udu, mis kannab peategelase endaga kaasa. Metsas elustuvad loodusnähtused ja füüsilise maailma objektid. Mets võib olla linnalapse jaoks päris võõras ja hirmutav koht, nii et juba sinna minek on pooleldi nagu võlumaale sattumine. Jutustuses ,,Roosa printsess" esinevad kõrvuti raamjutu reaalne maailm ja muinasjutu võlumaailm. Muinasmaailm sarnaneb reaalse maailmaga, ainsaks erinevuseks selles elavad printsess ja kuningapaar ja rääkima hakkavad nukud. Muinasmaailmas juhtuvat lugu räägitakse reaalmaailmas, seega tõsielu- ja muinasmaailm ei põimu. Kunstmuinasjutu ,,Roosa printsess" kirjutamise ajendiks tuleb pidada kõiki pisikesi tüdrukuid mingil ajahetkel tabavat printsessiteema ja roosa värvi vaimustust. Enne kui iseteadvus ja oma mina tüdrukutes pead tõstavad, riietatakse neid vanemate poolt nagu saksa nukke. Ka tüdrukute endi soov sarnaneda printsessiga, kes kindlasti kannab
annaabi.ee 
