toomkoolid juhatas üks toomhärradest - skolastik korraldatud toomkapiitli poolt et koolitada järelkasvu inimeste ettevalmistamine vaimulikuks tööks (õpetaja jne) ladina keel, teoloogia, filosoofia, muusika tallinnas konflikt dominiiklastega (kerjusmungaordu liikmed) dominiiklased asutasid koole jne lõpuks jätkasid tegevust samaviisi neile meeldis koole asutada, inimesi õpetada kirikukihelonnad muinaskihelkondade alusel jaotati väiksemaks igale territooriumile kirik järva-madise püha Mattheuse kirik oli järva-madise kihelkonna kirik nimesid pandi kirkikutele pühakute järgi territoriaalsed kogudused, mida teenisid kogudusepreestrid reformipüüdlused juba reformatsiooni eel eestikeelse raamatu trükkimine 1422 maapäev: kogudusepreestrid jutlustagu maakeeles rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, vajadust maarahva elu kristlike tavadega
• Talupoeg ja maaisand lepingulises suhtes • Talupoeg - koormised, isand - garanteerima alluvate austamise • Kohtuvõim maaisandal • Vasallidel alamkohtuvõim — kõrgeim kohtuvõim 14.saj • Foogtid kohtumõistjad • Talurahvaõigused - kriminaalsätted • Surmanuhtlus - röövimine, tapmine, nõidumine, ketserlus, vägistamine 3 tunnistajaga KIRIKUD JA KLOOSTRID • Igas piiskopkonnas toomkirik e katedraal (Tartu, Haapsalu, Tallinn) • 13.saj lõpp kirikukihelkonnad muinaskihelkondade järgi • Keskuses kirik (Tallinnas ja Tartus 2), kabelid müüride ette, suurte teede äärde • Kirikhärra - pidas jumalateenistusi, jagas sakramente • Olenevalt suurusest, sissetulekust abis diakonid või alamdiakonid, küünlakandjad, kooripoisid • Peaaltarid ja kõrvalaltarid • Vikaare rahastati annetuste ja päranduste kaudu • Jumala koda - ladinakeelsed jumalateenistused • Kokkusaamiskoht - laadad • Kindlus - torn pelgupaik
seisund halvenes pärast vallutust. Inimesed jäid lühemaks ja nõrgemaks, olid tõbisemad ning surid varem. See räägib halvemast toidust ja raskemast elust. Osalt oli see küll tingitud halbadest ilmastikutingimustest ja ikaldustest. Eriti halb oli olukord 1315. aasta näljahäda ajal, mil esines isegi kannibalismi. Maa uued valitsejad suhtusid eestlastesse umbusu ja ettevaatusega ka seetõttu, et nood jäid üldiselt oma hinges paganateks. Kõikjal Eestis ehitati küll kirikuid ja muinaskihelkondade asemele tekkisid kirikukihelkonnad, kuid vägisi midagi armsaks ei tee... Kirikud ehitati sageli vanadele hiiemägedele, et demonstreerida uue usu üleolekut. Pealegi tegi see eestlastele kirikus käimise ja surnute kirikuaeda matmise kergemaks - ikkagi harjunud koht, mis sest, et võõra usuga rüvetatud. Käija kirik Saaremaal.Enamik Eesti vanu maakirikuid ehitati algselt taoliste lihtsamahuliste
katoliiklikuks muuta ehk toimus vastureformatsioon ja Venemaad allutada. Usku levitasid jesuiidid, Uued valitsejad suhtusid eestlastesse umbusu ja ettevaatusega, sest nood jäid üldiselt oma hinges kes rajasid ka gümnaasiumi ja hakkasid rahvast õpetama. Hakkasid toimuma ühised nõupidamised paganteks. Kõikjal Eestis ehitati küll kirikuid ja muinaskihelkondade asemele tekkisid maapäevad. Rootslased nii nagu poolakadki pidid tunnustama aadlike vanu õigusi. Rootslaste kirikukihelkonnad, kuid talupoegadele jäi usu sisu mõistetamatuks ja vastumeelseks. Välised eeliseks oli see, et puudus usubarjäär. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna. Samuti
. Samas ei saa vastata 100% kindlusega, kas Liivimaal oli kihelkondade võrk üldse olemas - tglt Kuramaal maakihelkondade võrgustik rajati alles Kuramaa hertsogiriigi aegadel 16. saj. Liivimaa kihelkonnad olid suured, mis tähendab, et kirik oli suhteliselt kaugel paljudel maaelanikest, aga samuti tähendas see, et hoolimata Liivimaa maj vaesusest, olid kihelkonnakirikud üsna hästi maj varustatud - tüüpiline keskaja Eesti kirik on Lääne- ja Kesk-Euroopa kirikuga võrreldes suur. Muinaskihelkondade jaotus ei saanud aluseks mitte ainult kiriklikule vaid ka halduslikule jaotusele - muinaseestis 45 kihelkonda. 13. saj lõpust on teada Eestist 50-60 kihelkonda. Kihelkondade arv aja jooksul tõusnud. Kihelkonna jagamine raske, sest siis tuli jagada ka tulu. Suurem jaotus Muinas-Eestis oli maakond, mõne maakonna suurust adramaades me teame tänu sellele, et need arvud on fikseeritud Taani maaderaamatus. Saaremaa hinnatud 300, Harju 1200, Rävala 1600, Virumaa 3000 adramaale
annaabi.ee 
