Muinasjutt 7.klassi kirjandustund M.Tõnts Pärnu Ülejõe Gümnaasium Koolitaja:T.Dreier Esimene muinasjuturaamat Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: "Punamütsike", "Saabastega kass", "Tuhkatriinu" Eesti muinasjutud Hakati uurima 19. sajandi teisel poolel Esimesed kogud: J Kunder" Eesti muinasjutud", Fr.R.Kreutzwald"Eesti rahva ennemuistsed jutud" Muinasjutu tunnused Väljakujunenud algus ja lõpp Sündmustiku kordumine, kindlad arvud Tegelased vastandlike omadustega Õnnelik lõpp Muinasjuttude liigid Imemuinasjutud Loomamuinasjutud
MUINASJUTUD Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697. aastal. MUINASJUTTUDE SEADUSED ALGUSE SEADUS iseloomulik, rahulik algus (Ühes kohas elas üks vanamees, kellel olnud üks väike poeg...). KORDUSE SEADUS olulisust rõhutatakse tegevuste kordamise abil (hunt tuli akna alla ... mõne päeva pärast tuli hunt tagasi). KOLMARVU SEADUS eelistatakse arvu kolm ja selle kordusi -kuus, üheksa, kaksteis. (Kolm põrsakest, kolm venda jne). LAVALISE KAKSUSE SEADUS tegevuses on korraga vaid kaks tegelast. VASTANDITE SEADUS tegelased on vastandliku iseloomuga (hea kuri; rikas vaene). TAGAKAALU VÕI LÕPPKAALU SEADUS tähtsaim ilmub viimasena (viimasel lohel on kõige rohkem päid). LÕPU SEADUS rahulik, enamasti õnnelik lõpp, mis selgitab kangelaste edasist saatust. Muinasjutud võivad olla: Rahvapärased - autor on teadmata; Töödeldud teadaolev autor on rahvapärasele muinasjutule lisanud omapoolse nägemuse; Kun...
Vahendid: foto oma perest. Mängu käik: Õpetaja vaatab lapsega koos tema perefotot või pilti perekonnast. Õpetaja küsib lapse käest: „Kes on pildil?“. Kui laps vastab nimeliselt, siis esitatakse suunavaid küsimusi nagu näiteks „Kes ta sulle on?“ Nii saab õpetaja infot, kes on pildil õde, vend, vanaisa, vanaema jne. 3. Lapse vanus: 5-6 a., 86. aste Eesmärk: Laps vastab „miks?“ ja „milleks?“ küsimusele selgitusega. Vahend: Muinasjuturaamat. Mängu käik: Õpetaja loeb lastele muinasjuttu „Inetu pardipoeg“. Peale jutu lugemist toimub arutelu ja õpetaja esitab lastele küsimusi: „Miks teised arvasid, et pardipoeg oli inetu?“ ja lapsed vastavad selgitusega. „Milleks inetu pardipoeg kurvastas ja ära lendas? Ja lapsed vastavad selgitusega. Nii saab õpetaja infot selle kohta, kes tähelepanelikult kuulas ja samuti annab see õpetajale infot lapse jutustamisoskuse kohta..
millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool. Kriminaalkirjanduse tuntud viljelejad on inglased Arthur Conan Doyle (1859 -1930) ja Agatha Christie (1891 -1976) ning prantslane Georges Simenon (1903 -1989) jt. 23. Kunstmuinasjutt - muinasjutt, millel on kindel autor. Tavaliselt kirjutavad kunstmuinasjutte kutselised kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks: Arvo Vallikivi (Valtoni) muinasjuturaamat "Ajaprintsess", Lilli Prometi muinasjutukogu "Taputilgake". 24. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kõnekäändusid kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja ilmestamiseks. Näiteks: Tõnu ei seisa pudeliski paigal. Talle oli see nagu hane selga vesi. 25. Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel
millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool. Kriminaalkirjanduse tuntud viljelejad on inglased Arthur Conan Doyle (1859 -1930) ja Agatha Christie (1891 -1976) ning prantslane Georges Simenon (1903 -1989) jt. 23. Kunstmuinasjutt - muinasjutt, millel on kindel autor. Tavaliselt kirjutavad kunstmuinasjutte kutselised kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks: Arvo Vallikivi (Valtoni) muinasjuturaamat "Ajaprintsess", Lilli Prometi muinasjutukogu "Taputilgake". 24. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kõnekäändusid kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja ilmestamiseks. Näiteks: Tõnu ei seisa pudeliski paigal. Talle oli see nagu hane selga vesi. 25. Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel
unistusi ära unistada, ja varsti jäi puudu (Laura tõuseb, läheb voodi juurde, leiab öödest. Ta istus, silmad tühjad, loobus tööst, sealt tahmase rahapaki.) läks elama oma väikesesse metsamajakesse, LAURA: Mis raha see on? elas mõttes läbi kõige kaunimaid ja OSVALD: See ei ole raha. See on kirglikumaid elusid, nautis mõttes meeletut muinasjutt. Muinasjuturaamat. Ma olen sulle õnne, kuni saabus seisund, mil ta ei teadnud, praegu võõras, aga see muinasjutt räägib kas ta on elus või ammu surnud ja kõigi meist. Sinust ja minust. Ja kui sa mu poolt unustatud; kas see, mida ta näeb ja muinasjuturääkimise katkestad, saab sinust tunneb, on unistus või on see päriselt selle muinasjutu Laura. olemas. Ühel samasugusel arusaamatul LAURA: Ma ei saanud aru
Aga see on üks väike ime imede ahelas. Ma võin mõjuda veidrana. Ma ei teagi, kuidas ma mõjun, aga ma ei ole see, kes ma muidu olen olnud. Minuga on toimunud imelikke asju. (Paus.) Kui sa tahad, võid heita minu voodisse. Aga palun kuula. Võid ka silmad kinni panna, aga kuula. Mul tuleb nüüd järjest kaks lehekülge teksti. Laura tõuseb, läheb voodi juurde, leiab sealt tahmase rahapaki. LAURA: Mis raha see on? OSVALD: See ei ole raha. See on muinasjutt. Muinasjuturaamat. Ma olen sulle praegu võõras, aga see muinasjutt räägib meist. Sinust ja minust. Ja kui sa mu muinasjuturääkimise katkestad, saab sinust selle muinasjutu Laura. LAURA: Ma ei saanud aru. Aga muinasjutud on mu nõrkus. OSVALD: Kas sul on veel mõni nõrkus? LAURA: Benji hüpe. OSVALD: Sa saad kõigest aru, kui kuulad. Laura heidab pikali. Osvald toob talle teisest toast sooja teki. OSVALD: Elas kord mees. See olen mina. Kogu tema elu oli suur unistus. Mitte
Kultuur jaguneb aineliseks (arhitektuur, mööbel, mänguasjad jmt) ning vaimseks (kujutav kunst, kirjandus, muusika, teadus jmt). Ühiskonnad sisaldavad endas tavaliselt erinevaid kultuure on multikultuursed. Kultuuril põhinevad rahvuste identiteet ja kooseksisteerimine. kunstmuinasjutt muinasjutt, millel on kindel autor. Tavaliselt kirjutavad kunstmuinasjutte kutselised kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks: Arvo Vallikivi (Valtoni) muinasjuturaamat "Ajaprintsess", Lilli Prometi muinasjutukogu "Taputigake". kunstmuistend vt muistend. kuplee koomiline või satiiriline naljalaul, mida kantakse ette estraadil, operetis või vodevillis. Näiteks: Ha-ha-ha-ha (COUPLET) Comic (In Estonian) 1. Viimasel ajal saab Eestimaal alati nalja oleneb muidugi kohast igal pool küll ei saa eila ma naisterahva põõsa alt leidsin (palja) see nali ajas mind naerma naersin: ha ha ha ha / / 3. Hoopis naljakas lugu juhtus viimati Türil
annaabi.ee 
